organismi poolt kergesti omastatavad. Veelgi rohkem on germaaniumi enennis (0,02-0,07%), teelehes, bambuses, klorellas, aaloes, küüslaugus ja mõnedes teistes taimedes. Ilmnes huvitav kokkulangevus: Aasia piirkondades, kus tarbitakse palju küüslauku, on haigestumine vähktõvesse tunduvalt väiksem kui Euroopas. Praeguseks on sünteesitud arvukalt germaaniumorgaanilisi ühendeid, kusjuures nende seas pole ühegi mürgist ühendit. Prof Asai poolt sünteesitud bioorgaanilised germaaniumiühendid on osutunud efektiivseks vähiravimiks, mis takistavad metastaaside teket, alandavad vererõhku ja kaitsevad teatud määral organismi kiirituse eest. Ravimi loom- ja laborikatsed olid edukad ja Jaapanis on beeta- karboksüetüülgermaaniumi ravipreparaadi kasutamine vähiravimina lubatud. Germaaniumi vähiravimeid on patenditud ka USAs. 1997. aastal muutus USAs imeravimiks O-vitamiin, mida iseloomustati
me ei tea. Keegi pole mõõteriistade ja filmikaameraga kohal olnud. Jääb üle püstitada hüpoteese ja püüda neid katseliselt tõestada. Teadlased ongi siin suure töö ära teinud. On loodud pilt ürgsest Maast. Radioaktiivsete isotoopide uurimisega määratakse pinnase ja selles leiduvate elu jäänuste vanus. Keemilise evolutsiooni hüpotees väidab, et lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest kujunesid aja jooksul atmosfääris ja ürgookeanis keerulised bioorgaanilised molekulid. Abiogeneesi hüpoteesi järgi tekkis elu elutust mateeriast (keerulistest bioorgaanilistest molekulidest) juhuslikult sobivate tingimuste tõttu, mis leidsid aset ainult üks kord Maa ajaloos. Tõsi, neid hüpoteese ei ole suudetud päriselt tõestada. Mõni keemilise evolutsiooni etapp on jäänud mõistatuseks. Ei ole ka õnnestunud luua bioorgaanilistest molekulidest rakku kunstlikes ürgse Maa tingimustes. Aga lihtsaim organism, mis kätkeb endas kõik elu omadused, on rakk
annaabi.ee 
