· Nukleiinhapetes, fosfolipiidides, koensüümides, fosfoestrites jm · Ööpäevane vajadus = K vajadusega · Ohutu ülempiir 1500 mg S INIMORGANISMIS · 0,175 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 0,25% · Naha, juuste ja küünte valkudes · Aminohapete, koensüümide, vitamiinide koostises · -S-S- side (disulfiidside), mis tagab paljude valkude ja ensüümide sekundaar ja tertsiaarstruktuur BIOMOLEKULID 1. Biomolekulidest pannakse tugevate kovalentsete sidemete abil kokku makromolekulid 2. Makromolekulide ruumiline ehitus e konformatsioon pannakse kokku paljude nõrkade keemiliste sidemete abil, molekulide stabiilsuse tagab sidemete arvukus 3. Järgmine tase (rakuorganellid) pannakse kokku erinevatest biomolekulidest nõrkade keemiliste sidemete abil komplementaarsusprintsiibi alusel ja veemolekulide osavõtul 4. Nende komplekside baasil koos veega formeeruvad raku
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Molekulaarne tase Teadusharu- molekulaarbioloogia, biokeemia, biofüüsika Ainult elusorganismides esinevad biomolekulid või viitavad nendele. BIOMOLEKULID 1) süsivesikud 2) valgud 3) rasvad 4) nukleiinhapped 2. Rakuline tasand Teadusharu- mikrobioloogia, tsütoloogia ehk rakuteadus Anorgaaniliste ainete ja eelkõige biomolekulidest moodustuvad RAKUSTRUKTUURID ja ORGANELLID. Organell- raku üles ehitus Rakk on kõige väiksen ehituslik ja talituslik üksus, millel on KÕIK eluomadused. 3. Kudede tasand Teadusharu- histoloogia Näiteks epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvkude 4. Organite tasand Teadusharu- anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitust) Inimene näiteks: luuüdi, luu, süda jne Taim näiteks: leht, vars, õis jne 5. Organdsüsteemid ehk elundkond 6. Organismi tase
glükoos 8.Seedetrakti häired (kõhulahtisus, oksendamine) põhjustavad vedeliku.....kadu. Lisaks tekib K+ kadu. 9.Mitu % inimese ööpäevasest vajadusest peavad katma lipiidid? 25 30% 10.Toitumise järgselt veresuhkru tase......tõuseb 11.Kas kõiki süsivesikuid võib nimetada suhkruks - ei 12.Milles seisneb lipiidide tähtsus organismi jaoks? - Tagavad pikaajalise energiavaru. 13.Vee saamine ja eritumine peaksid olema .....tasakaalus 14.Biomolekulidest on looduses kõige suuremal hulgal esindatud......süsivesikud 15.Millised biomolekulid tagavad organismis mitmekesisuse?valgud 16.Vitamiin D nimetus on...kaltsiferool 17.Milliste vitamiinide hulka peavad suitsetajad tõstma?C vitamiini 18.Levinuim mineraalaine organismis on......kaltsium 19.Organismi sisekeskkonna happe leelistasakaalu regulatsioonil osalevad...naatrium ja kaalium 20.Ööpäevane veevajadus täiskasvanul on..... 30 ml/kg
Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemel sellepärast, et iga kitsam teadusharu piiritleb aga oma objekti veel enam. Korraga pole võimalik uurida. 26. Kõigil elu omadustel on ühiseid tunnuseid nt. paljunemine,arenemine,kasvamine ja vananemine, surmine 27.Bioloogia tegeleb bimolekulide uurimisega sellepärast, et elusorganismise keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest 28.Teaduslikku meetodit on otstarbekas igapäevaelus kasutada näiteks toidu valmimisel kui oled kaalujälgija, riidematerjali uurimisel. 29. Suremine-kõigil elusorganismidel. 30. nt. loomad otsivad oma toitu lõhna, maitse järgi. Taimed kasvavad valguse poole, juures kasvavad sügavamale, et kätte saada toitu ( vett jne.) 31.Teaduslik hüpotees toetub eelnevatele kinnitust leidnud faktidele, oletused mitte. 32.Tsütoloogia, anatoomia, meditsiin, füsioloogia, ökoloogia. nt
Teooria teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus. Tsütoloogia (rakuteadus) bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Ökoloogia bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Elu omadused Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt). Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. · Biomolekulide esinemine on üks elu tunnuseid. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Organismid jagunevad: üherakulised ( bakterid ) ja hulkraksed . · Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mvfis esineb kõigil elusorganismidel. Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid.
Nukleotiidide metabolism 1. Palun selgitage järgmisi mõisteid: a. Nukleotiidide de novo süntees süntees lihtsatest biomolekulidest b. Nukleotiidide "säästev" süntees mitte kõiki nukleotiide ei lagundata lõpuni ära, osa lagundamise käigus saadud lämmastikaluseid lülitatakse uuesti nukleotiidide sünteesi ehk siis neist tehakse uuesti nukleotiidid c. Nukleotiidide degradatsioon nukleotiidide lagundamine 2. Nukleotiididel on kõikides rakkudes väga tähtis roll. Milliseid nukleotiidide bioloogilisi funktsioone teate? Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil
Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Bioloogide huviorbiiti kuuluvad elu kõikvõimalikud vormid ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulid on sellised ained, mis väljaspool organisme ei moodustu (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid). Need on palju keerulisema ehituse ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid. Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitmetasandiline organiseeritus. See väljendub raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda üheks elu tunnuseks. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused.
Milles väljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismides olevatest ainetest esineb ka väljaspool neid organisme. Kuid on ka selseid aineid, mis moodustuvad ainult organismides(sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt). Neid nimettatakse biomolekulideks. Nende ehitus on palju keerulisem ja neil on mitmekesisemad omadused kui eluta keskkonnas esinevatel ühenditel. Elusorganismide keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub nii raku, organismi, liigi ja ökosüsteemi tasandil. Elu organisatoorne keerukus ei avaldu vaid ehituses eluslooduses toimuvad protsessid on ka keerulisemad kui eluta looduses ja ende regulatsioon toimub igal tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Milline on kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused?
Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida. 2. Milles avaldub elusorganismide ehituse organiseerituse keerukus? Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitme astmeline organiseeritus. See väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 3. Ainuraksed - ehk algloomad on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised
41) Milles seisneb maos oleva soolhape roll süsivesikute seedimisel? maosoolhappe toimel inaktiveerub sülje ensüümi 42) Biomolekulide emindumise põhikohaks on.. 43) Seedetrakti häired (oksendamine, kõhulahtisus) põhjustavad vedeliku kaotuse ehk dehüdratsiooni. 44) Kas kõiki süsivesikuid võib nimetada suhkruks? Ei, suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest. 45) Vee saamine ja eritumine peaksid olema tasakaalus 46) Biomolekulidest on looduses kõige suuremal hulgal esindatud ... 47) Millised biomolekulid tagavad organismis mitmekesisuse? Valgud. 48) Milline makroelemendi liig põhjustab turseid? Naatrium 49) Milleks on Fe organismile vajalik? Osaleb valgude ning ensüümide ehituses ja funktsioneerimises 50) Mis on biokeemia? Teadus eluslooduse keemilise koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seosest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
looduse vahele on peaaegu võimatu tõmmata Suur ossa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool neid (nt vesi) On ka aineid, mis väljaspool organisme ei moodustu biomolekulid (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Keerulisema ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid · Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest Elusloodusele omane veel mitmetasemeline organiseeritus · Väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil · Ühtegi võrdväärset eluta süsteemi ei leidu · Ka protsessid, mis tasanditel toimuvad, on tunduvalt keerulisemad kui eluta looduses · Pole tegu juhuslike protsesside summaga kõikil tasanditel toimub nende regulatsioon ! Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil
reageerimine ärritustele, paljunemine ja areng. · Organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul talitluslikul regulatoorsel tasandil. - Biomolekulid sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Väljaspool organisme ei moodustu!! Elusolendite keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. - Elusloodusele omane mitmetasemeline organiseeritus väljendub raku, organismi, liigi, ökosüsteemi tasandil. - Väljendub protsessides, mis kõigil nimetatud tasanditel toimuvad. - Kõigil tasanditel toimub protsesside regulatsioon. Biomolekulide esinemine on üks elu tunnus. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. - Kõik organismid on rakulise ehitusega.
Bioloogia eksamipiletid 1. Pilet. 1) Elusorganismide tunnused. * koosneb biomolekulidest(suhkrud, rasvad, valk) * rakuline ehitus * ainevahetus sööb, hingab, eritab * kasv, areng * paljunemine * infovahetus * kohastumine, evolutsioon 2) Valgusüntees. Valgusünteesiks on vajalikud: aminohapped, mRNA, tRNA, ribosoom, rRNA, ensüümid ning ATP. Valgusünteesi käik: · Ribosoom ühineb mRNA (kindel koht initsiaator koodon) · Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega (met)
· MAKROBIOELEMENDID: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- 3. Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik · MIKROBIOELEMENDID: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Biomolekulid-elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni. Makromolekulid väga suured molekulid (polüsahhariidid, rasvad, valgud, nukleiinhapped) · Biomolekulidest pannakse tugevate kovalentsete sidemete abil kokku makromolekulid · Makromolekulide ruumiline ehitus e konformatsioon pannakse kokku paljude nõrkade keemiliste sidemete abil, molekulide stabiilsuse tagab sidemete arvukus · Järgmine tase (rakuorganellid) pannakse kokku erinevatest biomolekulidest nõrkade keemiliste sidemete abil komplementaarsusprintsiibi alusel ja veemolekulide osavõtul
glükogetogeensed. Aminohapete desamineerimisel tekib glutamaat. 4. Uurea tsükkel on energiamahukas tsükliline rada ammooniumi konverteerimiseks. Toimub maksas. Tulemuseks uurea ehk karbamiidi moodustumine. Uurea elimineeritakse uriini abil. XXV NUKLEOTIIDIDE METABOLISM 1. Peaaegu kõik organismid sünteesivad puriine ja pürimidiine de novo lihtsatest biomolekulidest, ntks imsuliinmonofosfaat sünteesitakse 11 etapiga -D-riboos-5-fosfaadist. Paljud organismid suudavad säästa puriine ja pürimidiine degradatsioonist. Riboosi degradatsioon annab energiat, puriinide ja pürimidiinide oma mitte. Rakkudele on energeetiliselt ratsionaalne säästa lämmastikaluseid edasisest degradatsioonist ning lülitada nad uuesti nukleotiidide sünteesi.
2. moodustavad kaksik- ja kolmiksidemeid 3. moodustavad kovalentseid sidemeid 4. nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid Põhibioelemendid: vesinik, süsinik, hapnik, lämmastik, fosfor, väävel Biomolekulid esinevad rakkude ehituses, osalevad rakkude koostöö reguleerimises ning aine- ja infovahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Makromolekulid väga suured molekulid. Pannakse kokku biomolekulidest kovalentsete sidemete abil (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped). Polümeerid pikad molekulid. Koosnevad sarnastest või samadest monomeeridest. Monomeerid väikesed molekulid. Võivad olla omaette või polümeeride koostisosades. 5 Bioaktiivsed ained mõjutavad organismi juba väikeses koguses. Kuuluvad samuti biomolekulide alla. Need on ensüümid, vitamiinid, hormoonid.
Energiamahukas tsükliline rada ammooniume konverteerimiseks, mis toimub maksas ning mille tulemuseks on karbamiidi moodustumine, viiakse kehast välja uriiniga. Ainus võimalus ammooniumi eemaldamiseks organismist ehk selle tsükli blokeerimine on letaalne. Lämmastiku ainevahetuse lõpp-produktid erinevates organismides Aminohapped, karbamiid, N2-na tagasi atmosfääri. Lämmastikaluste de novo ja ,,säästev" süntees Puriine ja pürimidiine sünteesitkse de novo ehk lihtsatest biomolekulidest. Kui neid enam ei kasutata, siis neid säästetakse lagundamisest, mis ei anna energiat ja suunatakse tagasi nukleotiidide sünteesi. Puriinnukleotiidide biosüntees Puriini sünteesi aluseks on riboos-5-P ning süntees koosneb 11 erinevast astmest. Saadakse IMP nukleotiid, millest sünteesitakse nii adeniin kui ka guaniin. Puriinide ,,säästmine" Rakkudes toimub pidev nukleiinhapete ringlus süntees ja degraditsioon. Degraditsiooni tulemusena
ma ehituse ja mitmekesisemate omadustega kui kudest eraldatud organelliclel r-oi molekulidel -:r,'-: -c -- - eluta keskkonnas esinevad uhendid. Sellest v6i- aga enarnik elu tunnnseid pruuclub ja seet6ttu -,k.,(t .- - me jeireldada, et elusorganismide keerukam ei saa me rziiikida elusatest rakr,rstruktutrric-lest '-iLese-.-.-,- organiseeritus algab juba biomolekulidest. v6i molekulidest. K.r viirused kui mitterakuli- s.rhl-rar- .: - Lisaks sellele on elusloodusele omane mit- sed struktuuricl j;i;ivacl e1r-rs.r ja elutu piirile, sest fl,,'.,.,r'' metasemeline organiseeritus. See viiljendub nii valdav osa e1u omadr-rsi neil pur-rclr-tb. Seet6ttu IllOOrlLl: - -' raku, organisn-ri, liigi kui ka okosiisteemi tasan- ei saagi viirusi pidada elusolsanisrnideks. fdre- ntooctr-r
hädavajalik nende katabolismiks sünteesimaks ATP-d. dehü drog enaas Redoksreaktsioonid toimuvad eelkõige dehüdrogeenimi- N AD H sena ja elektronide elimineerimisena/sidumisena. S ub straat (oksüd eeritu d) Dehüdrogeenimine on vesinikuaatomite eemaldamine biomolekulidest dehüdrogenaaside toimel. Ta on oksüdat- sioonireaktsioonide keskne variant metabolismis. Põhjus: toimub ka oksüdeeritavast substraadist elektronide eemal- S -H 2 O C N H2 damine (r
) erinevad ristumis/paardumistüübid. Homosügootsuse astet tõstab sugulasabielud ehk inbriiding (HORISONT; PELTOLA). Autbriiding ehk mittesugulusristumine, mis tõstab heterosügootsuse astet, oleneb eri sortide, tõugude või liikide ristumine. Kõige võimsamsaks väljundiks on heteroos ehk hübriidjõud. Loeng 19.10. V. EVOLUTSIOON Elule omased tunnused: Elusorg. tunnused. 1. Rakuline ehitus, 2. Kõrge oragniseeritus, 3. Koosnevad informatiivsetest (mitmest osast kokkupandud) biomolekulidest, 4. Keskkonnaga interakteerumine, 5. Elu esineb mitmete erinevate vormidena biomitmekesisus (kirjeldatud liike ca 2 miljonit 5 mijonit (10 miljonit)), 6. piiratud eliuga (ei ühegi liigi isendid ega ka liik ei kesta igavesti). Elule omane tunnus on paljunemine, kasv ja areng, muutlikkus, aine- ja energia vahetus, reageerimine keskkonnatingimuste muutustele. Võrrelge elus ja elutuid organisme ja elutuid objekte, tooge välja erinevusi ja sarnasusi
arengust. Ka inimesed võivad olla amorphuslikud olendid, kuid seda alles pärast indiviidi surma, mil inimese bioloogilise surma hetkel eraldub närvikudedest elektromagnetenergia teise aja ja ruu- 32 mi dimensioonidesse. Siis omandab inimene uue olemise vormi eksisteerimise energiaväljana. Bioloogilised eluvormid on nagu inimesed planeet Maal, kes koosnevad elusrakkudest ja nendest moodustunud biosüsteemidest biomolekulidest, kudedest, elundkondadest jne. Elektroonilised mehaanilised eluvormid on robotid, küborgid. Liikuvad masinad ( mis ei pea ilmtingimata koosnema rauast või metallisulamitest ), milledel esineb tehisintellektuaalsus. Tehisin- tellektid võivad ka eksisteerida virtuaalsetes maailmades ( näiteks arvutites ), ilma nende füüsilist kuju nägemata nagu robotite korral. Enamik tsivilisatsioonidest ( üle 50 % ) või mõistuslikust elust eksisteerib Universumis amorp- huslikul kujul.
Amorphsed olendid elavad sõltuvana edenevast närvitegevuse arengust. Ka inimesed võivad olla amorphuslikud olendid, kuid seda alles pärast indiviidi surma, mil inimese bioloogilise surma hetkel eraldub närvikudedest elektromagnetenergia teise aja ja ruu- mi dimensioonidesse. Siis omandab inimene uue olemise vormi eksisteerimise energiaväljana. Bioloogilised eluvormid on nagu inimesed planeet Maal, kes koosnevad elusrakkudest ja nendest moodustunud biosüsteemidest biomolekulidest, kudedest, elundkondadest jne. Elektroonilised mehaanilised eluvormid on robotid, küborgid. Liikuvad masinad ( mis ei pea ilmtingimata koosnema rauast või metallisulamitest ), milledel esineb tehisintellektuaalsus. Tehisin- tellektid võivad ka eksisteerida virtuaalsetes maailmades ( näiteks arvutites ), ilma nende füüsilist kuju nägemata nagu robotite korral. Enamik tsivilisatsioonidest ( üle 50 % ) või mõistuslikust elust eksisteerib Universumis amorp- huslikul kujul.
Amorphsed olendid elavad sõltuvana edenevast närvitegevuse arengust. Ka inimesed võivad olla amorphuslikud olendid, kuid seda alles pärast indiviidi surma, mil inimese bioloogilise surma hetkel eraldub närvikudedest elektromagnetenergia teise aja ja ruu- mi dimensioonidesse. Siis omandab inimene uue olemise vormi – eksisteerimise energiaväljana. Bioloogilised eluvormid on nagu inimesed planeet Maal, kes koosnevad elusrakkudest ja nendest moodustunud biosüsteemidest – biomolekulidest, kudedest, elundkondadest jne. Elektroonilised – mehaanilised eluvormid on robotid, küborgid. Liikuvad masinad ( mis ei pea ilmtingimata koosnema rauast või metallisulamitest ), milledel esineb tehisintellektuaalsus. Tehisin- tellektid võivad ka eksisteerida virtuaalsetes maailmades ( näiteks arvutites ), ilma nende füüsilist kuju nägemata – nagu robotite korral. Enamik tsivilisatsioonidest ( üle 50 % ) või mõistuslikust elust eksisteerib Universumis amorp- huslikul kujul
annaabi.ee 
