BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett
miks hüpervitaminoosid ehk vitamiinsed intoksikatsioonid esinevad ülimalt harva ja suurte koguste kestval manustamisel. Nii näiteks on toitumisest tingitud ületarbimisega kaasnevat hüpervitaminoosi sisuliselt tõestatud vaid vitamiin A puhul ja sedagi vaid hülgemaksa söömisel, tunnusteks luuvalud, naha sügelemine, limaskestade põletik jne. Loomulikult tekivad vitamiinide megadooside kestval tarbimisel mitmesugused häired, kuid see nähe on iseloomulik liialdamisele teistegi biomolekulidega. Järelikult organismi jaoks pole mõningane, ajutine vitamiini(de)ga üledoseerimine terav probleem. Ohtlik on hoopis vitamiini kestev defitsiit. Nii on avitaminoosi (tuletame meelde, et väljakujunenud avitaminoos on raske haigus) täheldatud kõigi seni tuntud vitamiinide puudumisel organismis/toidus. Sellel on ka kindel põhjus. Kõik senituntud vitamiinid nii või teisiti vastavate liitensüümide ehituse ja funktsioneerimise hädavajalikud komponendid
Mis on iso-, hüpo- ja hüpertooniline lahus? Mis on füsioloogiline lahus? 3. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon? Milline protsess on valdav sportliku tegevuse käigus? Aga pärast seda? Põhjenda, miks! 4. Inimese põhikoed, nende ehitus ja funktsioonid? 5. Parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi toime kehatalitlustele? 6. Milleks vajab inimene energiat? Üldise energiakulu komponendid ja osakaal? Kui suur on päevane energiavajadus? Milliste biomolekulidega ja kui suures osakaalus (%) peaks see vajadus olema kaetud? 7. ATP struktuur ja ülesanne, kuidas ja kus tekib, kuidas ja kus kasutatakse? ATP resünteesimehhanismid (anaeroobsed ja aeroobne), nende kestvus, efektiivsus, sünteesikoht rakus, puudused, milliste spordialade puhul kõige olulisemad? 8. Südame- ja veresoonkonna ehitus ja funktsioonid. Arteriaalse ja venoosse vereringe veresooned, mida, kust ja kuhu transpordivad? Südame neli osa ja vere liikumise suund
miks hüpervitaminoosid ehk vitamiinsed intoksikatsioonid esinevad ülimalt harva ja suurte koguste kestval manustamisel. Nii näiteks on toitumisest tingitud ületarbimisega kaasnevat hüpervitaminoosi sisuliselt tõestatud vaid vitamiin A puhul ja sedagi vaid hülgemaksa söömisel, tunnusteks luuvalud, naha sügelemine, limaskestade põletik jne. Loomulikult tekivad vitamiinide megadooside kestval tarbimisel mitmesugused häired, kuid see nähe on iseloomulik liialdamisele teistegi biomolekulidega. Järelikult organismi jaoks pole mõningane, ajutine vitamiinidega üledoseerimine terav probleem. Ohtlik on hoopis vitamiini kestev defitsiit. Nii on avitaminoosi (väljakujunenud avitaminoos on raske haigus) täheldatud kõigi seni tuntud vitamiinide puudumisel organismis/toidus. Sellel on ka kindel põhjus. Kõik senituntud vitamiinid nii või teisiti vastavate liitensüümide ehituse ja funktsioneerimise hädavajalikud komponendid
Lisan E2 lahuse ja loksutan tuubi Inkubeerime 2 minutit, kuni lahus muutub selgemaks. Pipeteerime peale E3 lahuse ja raputame segu. Tsentrifuugin 5 minutit Tõstan supernatandi uude tuubi ja lisan sinne isopropanooli. Tsentrifuugin plasmiidse DNA 10 mini. Eemaldab supernatandi ja viskan selle ära. Pesen sadet etanoolidga. Suspendeerin 30 µl MQs. Mis juhtub erinevate biomolekulidega aluselises keskkonnas? Aluselise keskkonna loob E2 lahus. Selle tagajärjes bakteriraku membraani fosfolipiidid moodustavad mitsellid ja valgud denatureeruvad. NaOH denatureerib DNA kõrgemat järku struktuurid. Kuidas tagada, et välja puhastuks vaid meid huvitav plasmiidne DNA, mitte bakteri enda genoomne DNA. Peale E2 lahuse lisamist ei tohi liiga kaua inkubeerida. Muidu denatureerub ka plasmiidne DNA mis järgmises etapis sadeneb.
8.) Elusorganismid reageerivad ja tunnetavad väliskeskkonda- kõrgemad loomad reageerivad meeleelundite ja kesknärvisüsteemi abil. Taimed ja madalamad loomad reageerivad keskkonnale vastavate valkude abil- taksis. Reageeritakse valgusele(fototaksis) ja keskkonna keemilisele koostisele- kemotaksis- vee keemilise koostise muutusi tunnetavad. Elus organiseerituse tasemed Organiseerituse tasemed iseloomustavad talitlusi ja suhteid elusorganismide erinevatel tasanditel. 1.) Molekuli tasand- biomolekulidega toimuvad erinevad keemilised protsessid, millega tagatakse organismi talitluste käivitumine. Molekulaarbioloogia- molekulitasandil bioloogiaharu. 2.) Rakuline tasand- (Tsütoloogia- rakuteadus). Kõik eluprotsessid toimuvad rakus. Rakus on ehituslikud osad- organellid, mis viivad läbi eluprotsesse. Ainuraksetel organismidel piirduvadki talitlused ühe rakuga. Hulkraksetel organismidel jagunevad rakud talitluste läbiviimiseks sarnasteks kogumikeks ehk kudedeks. (Histoloogia- kudede teadus)
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. On kiiresti arenenud; suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas organismid energiat ja teavet hangivad ja töötlevad
üksused, mid on hüüdid või Koosnevad 2-st 10-st dest. Piir on kokkuleppeli- seostatud teiste ketoonid. glükosiidsideme abil seotud ne, on kõrgmolekulaarsed biomolekulidega ja need Looduslikes 3-7 C monoosijäägist ühendid, mille molekul- on enamsti valgud aatomit (trioosid, mass peab 1000-sse pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos,
..30 % päevasest kogu energiast. Lipiidide lühiajaline ala- või liigtarbimine pole probleem. Lipiidide osakaalu olulise vähendamise üleskutsed on aga pseudoteaduslikud. Esiteks, ajapikku kujuneb tõsine rasvlahustuvate vitamiinide defitsiit. Mõnevõrra väheneb küll toiduga manustatava kolesteroolihulk, kuid seerumi kolesterooli ja triglütseriidide tase tegelikult ei muutu. Teiseks lipiidide kestval alatarbimisel väheneb normaalne varustatus letsitiini ja teiste biomolekulidega. Kolmandaks asendamatute rasvhapete defitsiit avaldub geenide normaalse regulatsiooni häirumises. Neljandaks, meie kliimatingimustes kaasneb lipiidide defitsiidiga organismi energiadefitsiit. Inimorganism vajab nii küllastunud kui ka küllastamata rasvhapeid. Mõlemad on hädavajalikud biostruktuuris 5 ehituskomponentidena ja teisteks ülesanneteks. Poluküllastamata rasvhapetest (PUFA) vajame nii oomega-6 kui ka oomega-3 rasvhapeid
üksused, mid on hüüdid või Koosnevad 2-st – 10-st dest. Piir on kokkuleppeli- seostatud teiste ketoonid. glükosiidsideme abil seotud ne, on kõrgmolekulaarsed biomolekulidega ja need Looduslikes 3-7 C monoosijäägist ühendid, mille molekul- on enamsti valgud aatomit (trioosid, mass peab 1000-sse pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos,
2.Oligosahhariidid- liitsüsivesikud. koosnevad 2..10 monoosijäägist, seotuna glükosiidsidemega 3.Polüsahhariidi: 1)Homopolüsahhariidid- Koosnevad paljudest ühe- taolistest monoosijääki-dest. Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul- mass peab 1000-sse küündima. 4 2)Heteropolüsahhariidid- Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud teiste biomolekulidega ja need on enamsti valgud Sahhariidid elusorganismides - nende jaotus ja biofunktsioonid. Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel
üksused, mid on hüüdid või Koosnevad 2-st 10-st dest. Piir on kokkuleppeli- seostatud teiste ketoonid. glükosiidsideme abil seotud ne, on kõrgmolekulaarsed biomolekulidega ja need Looduslikes 3-7 C monoosijäägist ühendid, mille molekul- on enamsti valgud aatomit (trioosid, mass peab 1000-sse pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos,
HETEROPOLÜOOSID Keemiliselt on polühüdroksüalde-hüüdid või ketoonid. Looduslikes 3-7 C aatomit (trioosid, pentoosid jt) Koosnevad 2-st 10-st glükosiidsideme abil seotud monoosijäägist Koosnevad paljudest ühe- taolistest monoosijääki-dest. Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul-mass peab 1000-sse küündima Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud teiste biomolekulidega ja need on enamsti valgud Nt pentoosidest riboos, ksüloos, desoksüriboos; heksoosidest glükoos ja fruktoos Nt disahhariididest sahha- roos (fruktoos + glükoos), maltoos (2x glükoos), lak- toos (galaktoos+glükoos) Nt tärklis, tselluloos jt. Nt mitmed sidekoelised heteropolüoosid kondroitiin ja dermantaansulfaadid 1.3. Omadused Keemilised omadused OMADUSED MONOOSID OLIGOSAHHARIIDID POLÜOOSID Magusus on on ei ole Lahustuvus
eksoskelett). Heteropolüsahhariidid ehk heteropolüoosid Heteropolüoosid (heteroglükaanid) koosnevad reeglina korduvatest disahhariidsetest plokkidest, need plokid koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest . Nüüdisajal nimetatakse heteropolüoose proteoglükaanideks. Kesksed esindajad on kondroitiinsulfaadid, dermataansulfaadid, heparaansulfaat, kerataansulfaat, hüaluroonhape. Need biomolekulid funktsioneerivad inimkehas vaid komplekseerunult teiste biomolekulidega. 22. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon. Lipiidid vees mittelahustuvad või raskesti lahustuvad orgaanilistes lahustes (kloroform, eeter, kuum alkohol) lahustuvad biomolekulid. Ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate. On varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule. Reeglina alkoholi ja rasvhapete estrid. Koosnevad akoholist ja rasvhappest. Süsiniku ahelas on 4-36 süsinikku, lipiidide ehituskomponent. Süsiniku ahelas on paarisarv süsiniku aatomeid.
annaabi.ee 
