Kui kiirguskoguja nurka on võimalik reguleerida, on optimaalne nurk suvel 30° ja talvel 70°, kuna päike on taevas madalamal. Hoone konstruktsioon peab olema selline, et see oleks võimeline taluma kiirguskoguja massi, vastasel juhul on vaja lisatoestust. Selle kontrollimise peab läbi viima paigaldaja (Kivinukk & Staak, 2008). Päikeseenergia kaudne kasutus Bioenergia Bioenergia on biomassi või biomassisaaduste põletamisel saadud energia. Biomass koosneb kõikvõimalikust bioloogilisest materjalist - puidust, sõnnikust, põllumajandusjäätmetest -, selle saaduste hulka kuuluvad aga taimsed õlid, etanool ja anaeroobse lagunemise tulemusena tekkinud gaas. Kõige tavalisem on biomassi põletamine vahetult soojuse saamiseks, kuid biomassi saab kasutada ka kütusena elektrienergia tootmisel turbiinide abil (Kivinukk & Staak, 2008; Lehtveer, 2007).
käigus orgaaniliseks materjaliks (rohttaimed, põõsad, puud jne). Biomassi saab aga pidada taastuvaks energiaallikaks juhul, kui seda kasutatakse biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassi all mõeldakse tavaliselt materjali, mida energia saamiseks põletatakse või kääritatakse. Biomassina kasutatakse ka metsa- ja puidutööstuses, põllumajanduses, olmes jm tekkivaid jäätmeid ja jääke. Bioenergia on biomassi biomassisaaduste põletamisel saadud energia. Bioenergia võib jaotada biomassist saadud soojuseks (,,biosoojus") ja elektriks (,,bioelekter"). Biokütused on biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks (küttepuud, pelletid), vedelateks (bioetanool, biodiisel, bioõli jm) ja gaasilisteks (biogaas). Biogaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes
annaabi.ee 
