Maailmasõja eelses Eesti Vabariigis ka koostatud. Vähemal määral on olude sunnil kasutatud raamatuid. Allikaviited ja mõnede seltsi ideoloogide elulooaktid on esitatud töö lõpus. *** Eesti Eugeenika Selts "Tõu tervis" asutati 1924. aastal. Seltsi nimi muudeti hiljem ümber Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsiks (edaspidi selts). Seltsi asutajateks olid peamiselt arstid ja bioloogiateadusega seotud inimesed, eeskätt Tartu Ülikoolist (TÜ). 1924. a detsembris valiti seltsi eestseisuse esimeheks TÜ tervishoiuinstituudi juhataja ja hügieenik prof. Aleksander Rammul, tema abi TÜ lastehaiguste kateedri ja kliiniku juhataja prof. Aadu Lüüs. Seltsi kassapidaja oli dr A.Audova, kirjatoimetaja dr Juhan Vilms, ametita liikmeteks J.Kõpp, pr M.Kurs-Olesk ja P.Treiberg. (Kalling, Ken ,,Karskustöö sünnitab eugeenikaliikumise", URL)
tähelepanu keskkonnatingimustele (toitumine, tervishoid, kasvatus). 1924.a alustas tegevust Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts, 1931 loodi selle juurde Eesti Sugukondade Uurimise Büroo Tartus. Genealoogias nähti praktilisi rakendusvõimalusi pärilike haiguste ohufaktori väljaselgitamisel. Tol ajal kujunes Eestis välja eugeenikute koolkond. 1939.a avati Tartu Ülikoolis eugeenika õppetool. Eesti eugeenikute seas olid juhtpositsioonil arstid ja bioloogiateadusega seotud inimesed. Eesti tuntuimaks eugeenikuks oli Hans Madisson (1887-1956). 14. Ajalooline geograafiadef ja põhimõisted Piiriteadus, jääb ajalooteaduse ja geograafia piirimaile. Uurib minevikus olnud administratiivseid piire, rahvastiku paiknemist (teatud ajajärkudel). Ajaloo abiteadusena, mille eesmärk oli kindlaks teha riikide poliitilised ja halduspiirid ning ajaloolised sündmuspaigad
t. eugeenilise mõtlemise teoreetilised alused olid eesti ühiskonda kinnistunud. Rahvuslikku eugeenilist liikumist ei saanud Eestis veel tekkida, küll tehti juba ettepanekuid tõu parandamise osas. Iseseisvunud Eestis algas kohe ka eugeenilise mõtte levik ja propageerimine. Algselt oli sellega seotud peamiselt Karskusliit, aga ka Tartu Ülikool nagu mujalgi maailmas kandsid eugeenilist mõtet peamiselt arstid ja bioloogiateadusega seotud inimesed. 1924. a. asutati Eesti Eugeenika Selts ,,Tõutervis". Seltsi juhatusse kuulujaist oli enamus Tartu Ülikooli õppejõud. 1930. aastal kujundati selts ümber Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsiks. (Genealoogiat tuleb siin vaadelda kui ühte eugeenilise uurimistöö metoodilist aspekti perekonnauuringute abil üritati kindlaks teha erinevate haiguslike, vaimsete, kuid ka antropoloogiliste tunnuste pärandumist.) Eugeenika areng Eestis oli pidev kuni iseseisvusaja lõpuni
annaabi.ee 
