Bioeetika Bioeetika mõiste on küllaltki uus. See võeti kasutusele Ameerikas aastal 1970. Kirjasõnas kasutas seda esimesena Wisconsini ülikooli bioloogiaprofessor Van Rensselaer Potter, sidumaks teadmised bioloogiast ja inimeste väärtussüsteemid. Alates sellest ajast on seda mõistet käsitatud mitmel moel. Ühed mõistavad bioeetika all kitsalt bioloogiasse ja biotehnikasse kuuluvat eetika valdkonda, teised lisavad sinna veel meditsiinitehnika ning kolmandad ka teatud keskkonnaeetika teemad. Tänapäeval on selgesti ülekaalus bioeetika mõiste lai tõlgendus. Sellisena on bioeetikast kujunenud
kandmine, flagellatsioon (enesepiitsutus), klausuur (kongi sulgemine), sambapühaklus jne). Ateism Ateist ütleks ise, et ateism on loogikale ja teaduslikele tõenditele tugineva arutluse tulem - kuna jumala olemaolu pole võimalik tõestada, ei ole põhjust tema olemasollu uskuda. Loodusseaduste kogum suudab adekvaatselt seletada kõiki looduses toimuvate protsesside põhjusi ning tagajärgi. Puudub vajadus jumala järgi. Inglise Cambridge ülikooli bioloogiaprofessor Richard Dawkins on öelnud, et kuigi teooriad Suurest Paugust ning Universumi reguleerivatest loodusteadustest võib tunduda inimmõistusele liialt keeruka ning ei midagi seletavana, siis ideed ajatust, kõiketeadvast loojast on omakorda veel määramatult keerulisemad ning raskestimõistetavad. Ateismi seostatakse sageli humanismi, materialismi ning naturalismiga - aga, kuna ateist ei ole kohustatud religioonilise kuuluvuse tõttu teatud nähtusi kõrvale heitma, siis pole ateisti maailmapilt
annaabi.ee 
