Emotsioone iseloomustab tsüklilisus, vaheldumine Vastandlike tundmuste üheaegse esinemise võimalus, ambivalentsed tundmused Kõrge emotsionaalne pinge vajab maandamist Emotsioon on protsess: algus, kulg, lõpp Emotsioonil on oma tekitaja: mingi sündmus, isik või teave, mis puudutab või võiks puudutada meie vajadusi või väärtusi Emotsioon <-> ratsionaalsus, emotsionaalses seisundis inimest iseloomustavad subjektiivsus ja erapoolikus Emotsioonide kujundamisel on oluline roll biokeemilistel ainetel. Eksamil: ära aja stressi ja frustratsiooni segamini. Stress: pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul, järjepideval muutumisel. Hans Selye: üldised, mitte haigusspetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused "adaptsioonisündroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs & psüüh reservid) - positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) > taluvuspiir -> negatiivne faas e distress
4 Kas noorukiiga on kriis? Noorukiiga on küll raske ning sel ajahetkel tekivad erinevad küsimused ning mured. Kuid kas seda aega saab nimetada kriisiks? Noorukitele on iseloomulik nõuda sel elujärjel iseseisvust. Teismelise kasvavas kehas möllavad hormoonid on võimsad keemilise reaktsiooni allikad. (James B. Stenson, Valmistudes teismeeaks). Nagu paljudel teistel biokeemilistel ainetel, on neil mõnikord psühhoaktiivseid kõrvalnähte, mis võivad viia ulatuslike meeleolukõikumisteni. Teismelised liialdavad paljude asjadega, sealhulgas nii enda kui ka teiste vigadega, nad võivad käituda tihti ettearvamatult ning olla pisut hullumeelsed. Noorukite tujud varieeruvad seinast-seina ning muutused võivad olla väga suureulatuslikud. Teismeliste peamine meeleseisund on ebakindlus ning see väljendub tihti reeglite trotsimisega. Kas saab öelda, et noorukiiga on kriis
mille põhjustab aterosklerootilisele naastule tekkinud tromb. MI kliiniline kulg ja lõpe sõltuvad pärgarteri sulguse asukohast ning müokardi isheemia kestusest ja ulatusest. Oluliseks peetakse ka kollateraalse vereringe seisundit:arenenud kollateraalvool võib tunduvalt vähendada pärgarteri sulgumisel tekkiva nekroosi suurust. Ägeda MI diagnoos põhineb kliinilistel, elektrokardiograafilistel (EKG), biokeemilistel ja patoloogilstel tunnustel. Hüpertensioon. Kõrgvererõhutõbi. Arteriaalne hüpertensioon Hypertensio arterialis, Morbus hypertonicus (ld.k). Arterial hypertension (ingl.k). Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab piiri - süstoolne 140 ja diastoolne üle 90 mmHg. Vererõhuväärtuste klassifikatsioon: Optimaalne < 120 < 80 mmHg Normaalne 120129 8084 mmHg Kõrgenormaalne 130139 8589 mmHg
kalamaksas ja kalaõlis. Soovituslik päevane A-vitamiini tarbimiskogus on umbes 700-900 mikrogrammi. Raseduse ajal võib tarbida A-vitamiini ka üle 1000 mikrogrammi. Täiskasvanu võib manustada A-vitamiini kuni 1,5mg (päevane kogus). A-VITAMIINI KASUTAMISEST JA TOKSILISUSEST Kõikidel vitamiinipreparaatidel on oma kindel koht nii haiguste kompleksse ravi komponendina ku ika tõepoolest efektiivse profülaktikakompleks komponendina. Seda vaid juhul, kui see baseerub biokeemilistel ja kliinilistel tippteadmistel. Vitamiin A oskuslik manustamine/kastuamine võib olla ravi lisakomponendina üsnagi efektiivne dermatiidi, akne ja psoriaasi ravis. A-Vitamiini toksilisust üldjuhul normaalsel manustamisel ei teki. Siiski on A-vitamiinil steroidhormoonide laadne toimemehhanism. A-vitamiini ületarbimisel võivad tekkida väsimus, söögiisu langus, naha sügelemine, dermatiit ja lihasvalud. A-vitamiini toksilised
vallandajaks järgnevale refleksile. 28. Dünaamilise stereotüübi tähtsus inimese käitumises. positiivne mõju - võimaldab standartsetes tingimustes sooritada kiiresti mingisuguseid ülesandeid. negatiivne mõju tingimuste muutumisel liigselt kinnistunud sereotüüp osutub tegevuse takistuseks. 29. Mälu tasandid. Sensoorne (kuni 1sek), primaarne (mitmed sek), sekundaarne (min aastad) ja tertsiaalne mälu (püsiv). 30. Mälu neurofüsioloogiline olemus. Lühimälu põhineb biokeemilistel muutustel närviraku membraanides. Püsimälu põhineb spetsiifiliste valgu sünteesi protsessidel peaajukoore närvirakkudes. 31. Pidurduse tähtsus närvisüsteemi talituses. Organismi suhtlemisel keskkonnaga on aktiivsele tegevusele vastukaaluks vaja mõni tegevus blokeerida ehk pidurdada. Pidurdus närvirakkudes piirab erutuse laialivalgumist, suunab erutuse vajalikule teostuselundile. Pidurdus kindlustab reaktsioonide täpsuse ja õigeaegsuse ning kaitseb närvirakke kurnatuse eest. 32
ainete, termiliste tegurite mõju kasutamist või katseloomade nakatamist jne. Kõige enam kasutatakse selektiivseid söötmeid, mis vajaminevat kultuuri eelistavad kuid suruvad alla kõik teised, mittevajaminevad kultuurid. Tehakse mitu ümberkülvi, et saada puhas mikroorganismide puhaskultuur. 3. Millel põhineb mikroorganismide identsifitseerimine? Mikroorganismide identsifitseeimine (mikroobi liigi või tüve määramine) põhineb mikroorganismide morfoloogilistel, kulturaalsetel, biokeemilistel, keemilistel aga ka seroloogilistel tunnustel. 4. Milliste kuluturaalsetel tunnustel põhineb mikroorgansmide identsifitseerimine? Kolooniaid iseloomustatakse nende kuju, suuruse, värvuse, pinnatekstuuri, servajoone, profiili ja konsistentsi kaudu. 5. Millised raku moefoloogilised tunnused võetakse arvesse mikroobide identifitseerimisel? Rakutunnustest võetakse arvesse: kuju, suurus, rakkude vastastikune asetus,
kultiveerimise selektiivsusest tulenevaid probleeme. Sellised molekulaarbioloogilised meetodid nagu nukleiinhapete ekstraheerimine, polmeraasi ahelreaktsioon (PCR), DNA kloneerimine ja sekveneerimine on teinud vimalikuks uute meetodite arengu, mis on suuresti muutnud meie arusaamist bakterikooslustest ja mikroobide mitmekesisustest looduses. Mitmekesisus: feneetiline ssteem, numbriline taksonoomia- bakterite liikideks rhmitamine phineb morfoloogilistel ja biokeemilistel tunnustel Molekulaarsetest markeritest kasutatakse mikroobide mitmekesisuse uurimisel kige rohkem ribosomaalse operoni geene (16S rDNA, 5S rDNA), samuti ribosomaalsete geenide vahelist intergeenset piirkonda, samuti kasutatakse DNA graasi B alahiku GyrB , .70 RNA polmeraasi faktori, elongatsioonifaktori geeni EF-Tu ja ATPaasi b alahiku jrjestusi. Molekulaarsetest markeritest saadud informatsiooni phjal jaotatakse elusorganismid kolme domeeni: eubakterid, arhed ja euakroodid
annaabi.ee 
