Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi protsesse, teisalt on vaja ka sademeid, et moodustuksid lahused. · Murenemise ühe alaliigina võib eristada ka bioloogilist murenemist, mis kaasneb elusorganismide vetikate ja samblike asumisega kivimipinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Hästi arenenud juurekavaga kõrgemate taimede ilmnemisel lisandub biokeemilisele murenemisele ka mehhaaniline, sest juured kasvavad lisaks pikkusele ka läbimõõdus. Mida suuremad on taimed seda rohkem eritavad nad keskkonda aktiivseid aineid (orgaanilisi happed jt.) ja seda tugevam on ka nende juurte mehhaaniline mõju. Murendmaterjal on lähtekivimiks mulla tekkele, poorsusest sõltub vee ja õhu mahutavus (mulla temperatuur, niiskusesisaldus jne.), keemiline murenemine annab toiteelemendid.
3. Füüsikalise murenemise olemus. Füüsikaline murenemine toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud esineva soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 4. Keemilise murenemise olemus. Keemilise murenemise korral muutub kivimite keemiline koostis ja mineraalid lahustuvad vees. 5. Bioloogilise murenemise olemus. Bioloogiline murenemine algab lihtsamate organismide kinnistumiseda murendi pinnale. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed. Biokeemilisele murenemisele lisandub ka füüsikaline murenemine. 6. Lähtekivimi tähtsus mulla kujunemisel. Lähtekivim määrab ära mulla omadused. Nt: toitainete sisaldus, niiskus jne... 7. Mulla vanuse osa mulla kujunemisel. Mida vanemad mullad on, seda paksemad nad on ja sõltuvad vähem lähtekivimist. 8. Miks on taimed mulla kujunemise tähtsaim tegur? Sest et nad loovad orgaanilist ainet, mis on aluseks mulla viljaka osa huumuse tekkimisele. 9
Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhus sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne, et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuumutamisel ei hävi. L. Pasteur pani aluse: 1. füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale 2. tööstusmikrobioloogiale 3. meditsiinilisele mikrobioloogiale Lister võtab kasutusele fenoollahuse, opiasjade jt puhastamiseks. 9.Leidke nimistust need organellid, mida prokarüootidel ei ole. Prokarüootidel ON ribosoomid ja valgu süntees toimub ka. 70S tüüpi. Rakusisaldiste järgi. Puudub tuumamembraan, tõelised histoonid (valgud, mis hoiavad DNAd koos), diploidne kromosoomistik, üldjuhul steroolid rakumembraanis, 80S ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik,
IV. Sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel). V. Märkis esimesena ka aeroobsete ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust: suhkru aeroobne lagunemine annab rohkem energiat kui anaeroobne. VI. Avastas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. VII. Töötas välja vaktsiinid kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu. Pani aluse: I. Füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale II. Tööstusmikrobioloogiale III. Meditsiinilisele mikrobioloogiale · Robert Koch meditsiinilise mikrobioloogia rajaja. Tõestas siberi katku tekitaja näitel, et haiguse põhjustajaks on Bacillus anthracis. Kirjeldas ka B. Anthracise endospoorid. Temalt pärinevad Koch-Henle postulaadid. Leiutab bakterite värvimise. Erinevate söötmete väljatöötamine.
(aeroobne lagunemine annab rohekm energiat kui aeroobne). Arvas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. Haavanakkuste vältimiseks kuumutada operatsioonivahendeid. Vaktsiinid kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu (viimane andis VÄGA häid tulemusi). Kanakoolera vaktsiin- juhuslik. Nõrgestatud bakterite kultuur oli vaktsiiniks- antikehad moodustuvad, kaitsevad edasise nakatumise eest. Siberi katk- 25+25. Vaktsineerimata 25 lammast surid. Pasteur pani aluse füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale, tööstusmikrobioloogiale ja meditsiinilisele mikrobioloogiale. 5 Joseph Lister Inglise kirurg. Võttis omaks Pasteuri vaated (haavanakkused). Desinfitseeriv lahus: fenoolilahus. Operatsioonijärgne suremus vähenes kiiresti. Robert Koch Meditsiinilise mikrobioloogia rajaja. Huviobjekt oli siberi katk. Seni arvati, et mitte bakterid ei põhjusta koekahjustusi peremeesorganismis, vaid et kahjustunud koes leitavad bakterid on
annaabi.ee 
