Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Biokütus on vabastatud aktsiisist ning seetõttu on tema hind konkurentsivõimelisem. Energeetiliste kultuuride eritoetuse eesmärgiks on:  süsinikdioksiidi asendamise läbi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid;  vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest;  võtta kasutusele tootmisest kõrvale jäetud maad tehniliste kultuuride kasvatamiseks (Eesti säästva arengu riiklik strateegia.
Biokütused - bioetanool, biodiisel (toodetakse taimeõlidest) Mootorikütused (masinad, autod): - bensiinid (kergete süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 30–200°C, - diislikütused (süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350°C), - vedelgaas, - petrooleum/petrool, ingl.
Biokütus — biomassist toodetud vedel või gaasiline, transpordis kasutatav kütus: bioetanool, biodiislikütus, biogaas, biometanool, biodimetüüleeter, bio-ETBE, bio- MTBE, sünteetiline biokütus, biovesinik ja puhas taimeõli (Euroopa Parlamendi direktiivi 2003/30/EC artikli 2 lõige 2).
Biokütuste kasutamisel on võrreldes enamiku teiste kütustega eripäraks asjaolu, et biokütustel on väga madal mahuline energiasisaldus (vt joonis 5.1). Nii näiteks kerge kütteõli 1 m 3 vastab 16 puistekuupmeetri ja 30 m3 pressitud õlgede energiasisaldusele.
Biokütuste puhul on oluline nii nende kasutamiseks rakendatav tehnoloogia kui materjal ise. Tähtsad on nii biokütuste põletamise keskkonnamõju kui ka hind, sest just need määravad nende kütuste kasutamise otstarbekuse.
Biokütus on bioloogilist päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud tahke, vedel või gaasiline aine.
Biokütused - organismide elutegevuse tulemusena tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud (vääristatud) tahke, vedel või gaasiline aine.
Biokütused – energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus.
Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus.
Biokütused on taastuvad ja nende põlemisel paiskuvaid süsihappegaasi heitmeid ei loeta kasvuhoonegaaside hulka, mis muudab nad energiatööstusele väga huvitavaks.
Biokütused on biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks (küttepuud, pelletid), vedelateks (bioetanool, biodiisel, bioõli jm) ja gaasilisteks
Biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks.
Biokütuste lähteaineks on taimse päritoluga tooraine nagu õlitaimed, teravili, suhkruroog, hakkepuit ja puidujäätmed, samuti erilised kiirelt kasvavad energiataimed.
Biokütus – see sõna kõlab juba selliselt, et ju see üks mõnus hipide kokteil on, mis toob tagasi saurused ja kaotab globaalse soojenemise.
Biokütus on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust.
Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tagajärjel on ökosüsteemis hiljuti moodustunud.
Biokütustesse investeerimine on arvestades jätkuvat USA toetust sektorile ning 2. põlvkonna biokütuste arengut kindlasti lähiaastail suuri võimalusi pakkumas.
Biokütused on alles arendusjärgus ning neist toodetakse 2020. aastal vahest ehk ainult paar protsenti meile vajaminevast transpordikütusest.
Biokütuseid on nimetatud energia tulevikuks, kuid see essee püüab vastupidiselt näidata, miks praeguses Eestis pole sellele tulevikus
Biokütuste valdkonnas on paljud maailma suur teadusühingud põhirõhu asetanud teise põlvkonna bioetanool kütuse tootmise arendusse.
Biokütus on gaasiline, vedel- või tahkekütus, mille energiakandjaks on elusorganismide poolt toodetud orgaaniline aine.
Biokütuse rapsi - metüül-estri (RME) tootmine eeldab 1 ühiku fossiilse kütuse kasutamist 2-3 biokütuse ühiku tootmiseks.
Biokütuse kasutus on Eestis veel madal, on tõusnud taastuvate energiallikate kasutamine kogu energiatarbimises.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Biokütus on bioloogilist (biogeenset) päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud (vääristatud) tahke, vedel või gaasiline aine. Tahked kütused on puit, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas.
Biokütused - kas lahendus energiaprobleemile või toidupuuduse põhjustaja?
Biokütused on tänapäeva elusorganismide biomassi baasil loodud kütused.
Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada.
Biokütus – sõnnik, põhk jm jäätmed.
Biokütused – sõnnik, põhk jm jäätmed.
Biokütused on parema keskkonna hüvanguks.
Biokütused on üks taastuvenergia vorme.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Biokütus on bioloogilist päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav, kütuseks töödeldud (vääristatud), või varem kasutuses olnud tahke, vedel või gaasiline aine.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada, aga biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun