Keermikvetikat mõjutavad tegurid: Keermikvetikas kasvab siseveekogudes. Kuna ta ei kinnitu kuskile, vaid hõljub lahtiselt vees, siis ei saa ta elada suure lainetusega kohas. Ta on ka toiduks paljudele kaladele. Olmejäätmete sattumisel vette hakkavad vetikad vohama. See põhjustab hapniku rohket kasutamist ja teised vee-eluakd võivad hapniku nälga jääda. Keermikvetika kasutamine: Keermikvetikat saab kasutada bioindikaatorina õhurõhu määramisel ja ilma ennustamisel. Kõtge õhurõhu korral vajuvad taimed põhja, madala õhurõhu korral kerkivad veekogu ülemistesse kihtidesse. Keermisvetika tähtsus loodusele: Keermikvetikad omavad tähtsust veekogude loodusliku biopuhastajana ja hapnikutootjana. On toiduks paljudele kaladele. Hinne "5" NB! Kuidagi sarnased tööd teil!?
Neist toituvad mitmesugused veeloomad, sealhulgas planktontoidulised kalad. Suured merevetikad on toiduks Aasia ja Lääne-Euroopa rannarahvastele, neid tarvitatakse ka tööstustoorainena (näiteks agari ja karotenoidide tootmisel). 16 Vetikad on nagu bakteridki olulised veekogude isepuhastumises, nad on veekogude põhilised hapniku tootjad. Rohkuse korral põhjustavad veeõitsengut. Vetikaid kasutatakse bioindikaatorina vee omaduste ja sanitaarse seisundi hindamisel. Kümme liiki vetikaid on Eesti punase raamatu ohualdiste kategooria nimekirjas. Ühe enimlevinud süsteemi järgi jagunevad vetikad üheksaks hõimkonnaks. Vetikaid uurib algoloogia. 17 18
Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Bioindikaator- ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Harvem kasutatakse bioindikaatorina isendite bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, üksikuid isendeid ja asurkondi. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes bioloogiline liik või kooslus, kelle elutalitlust, asurkondi või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit. Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi