Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................3 2.Autor......................................................................................4 3.Teose põhiprobleemid..................................................................6 4.Ülevaade tegelaskujudest...............................................................7 5.Teose sõnum ja reklaamtekst..........................................................8 6.Kokkuvõte.................................................................................9 7.Kasutatud kirjandus....................................................................10 Sissejuhatus Töö eesmärgiks oli teha teose ,,Lõks lõpmatuses" põhjal ülevaade. Ülevaate punktide alla kuulusid tegelaskujude iseloomustus, teose põhiprobleemi ja sõnumi leidmine, raamatu reklaamtekst ning autori biograafia. Infor...
Catilinae) kirjeldab Cicero konsuliaastal kulmineerunud vägivald. 3. Res gestae v. Historiae kirjandusele kuulus üldine toimunud sündmuste kujutamine, mitte tingimata aastate kaupa. Kõik oli koondunud Rooma riigi saatuse ümber. Näiteks, Titus Livius (59 eKr-17 pKr) kirjutas täielikust Rooma ajaloost teoses Linna asutamisest alates ( Ab urbe condita), mida ta kirjutas pea poole sajandi vältel. 4. Biograafiat kirjeldasid Cornelius Nepos ja Suetonius. Corneliuse Nepose teos «De viris illustribus» - umbes 16 raamatut, kus kirjeldakse roomlaste ja välismaalaste biograafiat. 5. Ka ajalookirjandusele kuuluvad ka nn kommetaarid, mis olid mõeldud ettekanneteks Senatile või enese mälu värskendamiseks. Retoorika Antiikaegse liigenduse järgi oli kõnekunstil 3 kasutusala: kohtu-, poliitiline ja pidulik kõne
tuntud? Kolmanda küsimuse jaoks vastuse leidmiseks proovisin kasutada HeinOnline andmebaasi, mis omakorda tulemusi ei andnud. Seejärel kasutasin Google Scholar andmebaasi, panin otsingusse: „Steinvorth“, „Steinvorth Kant“, sain näha ülipalju artikle ning oli ilmne, et nende läbivaatamine võtab liiga palju aega. Sellest tulenevalt avasin Google ja panin otsingusse „Steinvorth Kant artikkel“, avades 5.linki (http://www.georggeismann.de) leidsin prof. Dr. Georg Geismann biograafiat koos tema poolt kirjutatud artiklitega. Seejärel kasutasin „ctrl+f“ funktsiooni ja panin otsingusse „Steinvorth“, just selle abil leidsin ülesse artikli: „Philosophie vom Flohmarkt und für den Sperrmüll: Ulrich Steinvorth und Herbest Keuth“. Pärast panin Google Scholar andmebaasi otsingusse artikli nimetust ja leidsin vastavat linki. Täistekst oli Google Sholar’is vaid PDF failina, mida tuleb kindlasti ülevaatamiseks alla laadida (lisaks on
ettekujutus, et pärast aastatepikkust rõhumist olid eestlased õppinud kokku hoidma ning põlgasid ühtselt sakslasi. Teose järgi aga polnud eestlastel mingit ühtsustunnet. Vilde on väga hästi hakkama saanud realistlikult kujutluslaadi esindamisega. Nii teose tegelased kui ka sündmustik pole midagi erakordset ega võimatut. Tõnu suutmatus oma tunnetes selgust saada lisas oluliselt tema isikupärale, mistõttu oli oluliselt lihtsam tunda ennast Tõnu biograafiat, mitte ilukirjanduslikku teost lugemas. Ka Mari kinnisus, omapäi tegutsemine ning leplikus võimaldavad temast mõelda kui endale tuttavast isikust. Kuigi tänapäeva ühiskonnas elades ei tea ma midagi karjääri edendamisest nendel minu jaoks kaugetel aegadel, siis usun, et Tõnule naeratanud õnn oleks võinud tõesti teoks saada. Ta ei tõusnud üleöö imeläbi mõisniku staatusesse, vaid astus ainult ühe sammu talupoja elust väljarabelemise suunas. Oodatud tasu ei toonud Tõnule
tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas koolkonna (pütagoreism), mis oli ka poliitiliselt mõjukas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli salaühing. Keskne oli arvu, kui kosmogoonilise alge kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama käsitus. Antiikaja lõpus kirjutati tema elust ja legendidest väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda selle kohta 4 mahukat biograafiat Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase *Sokrates - kreeka filosoof. Õpetas Ateenas, mõisteti ,,Theogoreia". süüdi vanade jumalate eiramises ja noorsoo laostamise pärast mistõttu pidi tühjendama mürgikarika. Pole ise
mainitud: Ivo Linna, Gunnar Graps, Tarmo ja Toomas Urb, Tõnu Raadik, Sven Grünberg, Henri Laks, Hendrik Sal-Saller, Alo Mattiisen, Rein Rannap, Igor Garsnek, Anne Veski, Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tõnis Mägi, Hardi Volmer, Eerik Olle, Roald Jürlau, Tõnis Mägi, Allan Sarri, Arne Valmis, Margus Kappel, Olav Ehala, Vello Orumets, Karl Madis, Joel Steinfeldt, Riho Sibul... Algselt oli ta plaaninud ainult Singer-Vingeri biograafiat kirjutada, kuid tööd alustades oli selge, et sellest ei piisa. Seetõttu on raamatus ka väga vähe tema lapsepõlvest ja kuulsatest vanematest, kellest samuti tahaks ju kõike teada. Mina ei osanud enne üldse Eno Rauda ja Mihklit seostada, rääkimata Aino Pervikust, kelle nimi peaks küll igale lapsele tuttav olema. Teose põhiteema hõlmab aastaid alates sellest, kui Raud Singer-Vingeris alustas, kuni 1990. aasta 2. augustini, mil ta alkoholiga lõpu tegi
Mõtteid A.Augustinuse ,,Pihtimused" põhjal Aurelius Augustinuse ,,Pihtimused" võib võtta kui autobiograafilist teost, ehkki biograafiat uusaegses mõttes ei saanud antiikkirjanduses eksisteerida kuna tollane kujutus isiksusest oli erinev. Ta kujutab oma elu alates kaugest lapsepõlvest ja kirjutamise ajaga lõpetades. On ju teada, et ta sõnastas teoses ristiusu põhitõed ja kuni 13.sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv. Augustinuse igal sammul peegeldus Jumala austamine. Tema ,,Pihtimused" XI ja XII raamatu osas tekib mul palju küsimusi Jumala ja maailma kohta üldse. Kas too kõikvõimas
Ta tunnistas kahte põhialget: tühjust ja aatomeid. Filosoofiline peateos "Väike diakosmos". Kirjutas uurimusi astronoomia,füüsika, matemaatika jm aladelt. *Pythagoras - kreeka filosoof, matemaatik ja astronoom. Asutas Krotonis,Lõuna-Itaalias metafüüsikaga tegutsenud koolkonna (pütagoreism), mis oli ka poliitiliselt mõjukas salaühing. Keskne oli arvu, kui kosmogoonilise alge käsitus. Antiikaja lõpus kirjutati tema elust ja legendidest selle kohta 4 mahukat biograafiat. *Hippokrates- kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Ametisse astudes andis ta vande nn. Hippokratese vande, selles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted. *Herodotos - kreeka ajaloolane, nim ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maadeja rahvaste kohta. Säilinud teos "Historia",mis hiljem jaotati 9-ks raamatuks ja käsitleb tolle
gruppi sisenemine selle mõjutamine ja andmeid kogutakse kõrvaltvaatajana) 2)Põhistatud teooria – uurija üritab kogutud andmete baasil põhistada teooriat: – Uurija kontrollib tärkavate oletuste kokkulangevust olemasolevate ning veel kogutavate andmete seisukohast – Uurija võrdleb erinevatest gruppidest saadud andmeid, et suurendada olemasoleva info (mitte teooria) paikapidamist või paikapidamatust 3)Juhtumi põhine uurimus (sis. biograafiat) – vaadeldakse üksikut, tervikut või fenomeni kas kindlas ajas või tegevuses (sündmus, protsess, institutsioon, sotsiaalne grupp jne.) korjates selle kohta detailset informatsiooni 4)Biograafia – “juhtumiks” on konkreetne isik 5)Fenomenoloogiline uurimus – inimlik kogemus leiab selgituse uuritavate detailse kirjelduse kaudu. Uuritakse rühma allutatud/mõjutatud inimesi mingi määratletud aja jooksul, et luua arusaam ja mõista tähendusi
Ta tunnistas kahte põhialget: tühjust ja aatomeid. Filosoofiline peateos ,,Väike diakosmos". Kujutas uurimusi astronoomia, füüsika, matemaatika jm aladelt. *Pythagoras Kreeka filosoof, matemaatik ja astronoom. Asutas Krotonis, Lõuna-Itaalias metafüüsikaga tegutsenud koolkonna (pütagoreism), mis oli ka poliitiliselt mõjukas salaühing. Keskne oli arvu, kui kosmogoonilse alge käsitus. Antiikaja lõpus kirjutati tema elust ja legendidest selle kohta 4 mahukat biograafiat. *Hippokrates Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eeika rajaja. Ametisse astudes andis vande nn. Hippokratese vande, selless on loetletud peamised nõuded arstile. Esitas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted. *Herodotos Kreeka ajaloolane. Nimetatud ajaloo isaks. Kogus rikkalikult materjale maade ja rahvaste kohta. Säilnud teos ,,Historia, mis hiljem jaotati 9-ks raamatuks ja käsitleb tole aegse maailma
Säilinud tekstid on enamasti kirja pandud märkmete kujul, erinedes Platoni dialoogide kujundlikust ja poeetilisest stiilist. Aristoteles rajas Ateenas filosoofiakooli Lykeion'i, hiljem sai Aristotelese koolkond peripateetikute koolkonna nime. Eesti keeles on ilmunud: ,,Poeetika", ,,Nikomachose eetika". 49. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Plutarchos proosakirjanik. Oli filosoof ja biograaf, kirjutas kuulsate kreeklaste ja roomlaste biograafiat. Tähtis rooma ajastu kirjanik. Seotud loominguga ka varasematel aegadel. Ise oli paljude kuulsate kreeklaste, roomlaste biograaf, aga temast biograafiat pole. Umbes 250 teost, säilinud kolmandik. ,,Moralia" - entsüklopeedilise sisuga, esitatud dialoogide, kirjade ja loengute vormis. Teemad pedagoogika ja poliitika, kirjanduse vallast. Ka füüsika, meditsiin, retoorika jne. Eetikaprobleemid sisuks. Sõprus, iseloomuvead. ,,Paralleelsed elulood" - Sisaldab 46 väljapaistva isiku biograafiad
konkreetsete uurimiskavade väljapakkumisega võimalike vastuste uurimise teel. See on, mille kallale ma asun järgnevatel lehekülgedel. Ma esitan nimelt teoreetiliste ja operatsioonimudelite sarju, mis käivad asjade kohta, milles ma näen tänapäeva arenguteaduse tähtsamaid väljakutseid ja võimalusi. Kõik need räägivad ühisel teemal, mis ilmneb selle näite pealkirjas: ühendades elud kontekstiga. Selles kontekstis tähendab termin elud rohkem kui biograafiat. See ka elavate organismide kohta, kelle biopsühholoogilistel 2 Tõlge©Maarika Pukk 2002 omadustel nii liikide kui indiviididena on niisama palju tegemist oma arenguga kui on seda erinevatel keskkondadel, kus nad oma elusid elavad. (Bronfenbrenner 1996). Selles kasutan ma kogu oma teoreetilises töös kaksikstrateegiat, mis toetub ühteviisi tugevalt teiste
A. Gause seadus; B. Shelfordi reegel; C. Shelfordi pöördreegel; D. Anti-Shelfordi reegel; E. Konstantse saagi seadus; F. Raouli seadus. 95. Kas imetajate seas on monogaamia A. Väga tavaline? B. Tihti esinev? C. Väga haruldane? 96. lsehõrenemise seadus on: A. log W = log c - 3/2 log N ; B. log S = log c + z log A; C. log S = log c -3/2 log A; D. log Z = log c -3/2 z log W. 97. Aastal 1962 tegid MacArthur ja Wilson saarte biograafiat uurides tähelepaneku, mille alusel hiljem kirjeldasid kaks peamist evolutsioonilist (elu-) strateegiat – r- ja K- strateegia. Milline see tähelepanek oli? A. Karnivoorsete linnuliikide populatsioonitihedused olid reeglina tunduvalt väiksemad kui herbivoorsete linnuliikide omad B. Linnuliigid jagunevad kahte suhteliselt selgesti eristuvasse gruppi: need, kes seni asustamata saartele kiiresti kohale jõuavad ja need, kes tihedasti asustatud saartel kaua vastu peavad C
,,Igatahes ei saa minust mõnd kuivetunud Oxfordi õppejõudu. Minust saab luuletaja, kirjanik, dramaturg. Igal juhul saan ma kuulsaks, ja kui mitte kuulsaks, siis vähemalt kurikuulsaks." Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Kunstiteemalised loenguturneed viisid ta Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. Wilde katsetas kõiki kirjanduslikke vorme: ajakirjandust, kriitikat, luulet, romaani ja biograafiat; oma teel puistas ta sära estetismile, dekadentsile ja sümbolismile. Oma loomingulisi otsinguid alustas kogumikuga ,,Luuletusi" (1881). Jutustusi oli ta kirjutanud juba varem, näiteks ,,Canterville´i kummitus", ,,Mõistatuseta sfinks" jt. Wilde oli alati seltskonnas tähelepanu keskpunktis, tal oli särava vestleja kuulsus. Ta oli andekas jutustaja, improviseerija, kuid liiga mugav, et need lood kirjalikult vormistada. Paljud jutustused, millega ta kuulajaid võlus, jäidki
testamendid sisaldavad palju olme ja mentaliteedi ajalugu. Seaduse praktika (allikakriitika vahend seaduse teooriale), kus on kajastatud palju ka talurahva ajalugu. Kohtuprotsessis pole kirjas norm, vaid sellest hälbimine. ERAKIRJAD, PÄEVIKUD põnev ja keskne ajalooallikas sündmuste kirjeldused koos isikliku suhtumisega, kirjade puhul on tihti tsensuuriprobleem!! MEMUAARID, AUTOBIOGRAAFIAD ajalise intervalliga ja mitte nii usaldatavad kui kirjad ja päevikud. Võrreldes päevikut ja biograafiat leiame olulisi erinevusi; surmajärgsed ja läbiredigeeritud memuaaridesse tuleb eriti kriitiliselt suhtuda, on vaja arvestada ka toimetaja arvamusega asjast. SUULINE AJALUGU- omaette teemavaldkond; sekundaarne teave ja intervjueeritav võib rääkida juttu, mida arvab kuulajat kuulda tahtvat . Usaldusväärseim on väljatrükitud ja allkirjastatud intervjuu. AJALEHED & TRÜKISED massilised, ka kohaajaloo allikad, probleemiks fragmentaarsus ja toimetamine ning ka pealesurutud maailmavaade
arusaadav. Kirjaniku identiteeti läbimõtlema värsside kaudu, ka meenutama olnud aegu, traditsiooni kinnitused. Selleks ajaks on Alver üksi jäänud. Pärast Lepiku surma hakkas Talvik järjest rohkem meelde tuletama. ,,Korralid Emajões" on ka Talvikuga seotud. Keeleline dünaamika suureneb pärast ,,Tähetundi" ja hakkab rohkem keelemänge ja vallatusi keeles tegema. See on teadlik otsing. Omamütoloogilisi poeme hakkas juurde tulema. Hakkab isiklikku biograafiat rohkem loomingus näitama. ,,Teosed I-II" (1989-92) nii proosa kui ka luule. Alveri redigeeris enne surma neid tekste. 20.saj eesti luules üks keskseid autoreid. Lõpetas pidulikult selle suure traditsiooni. Andis välja ,,Korallid Emajões" ja peale seda hakkas kirjanduses uus muutumine. Ühiskonnakorraldus ja kirjutamisviisid muutusid. Klassikalise kirjutamisviisi valitsusaeg on lõppenud. 19. Uku Masingu looming. Uku Masing (1909-1985) suurkuju Arbujate seltskonnast
seas, lisatakse autobiograafilised kommentaarid. Autobiograafia kirjutatakse teoste lugejaskonna kitsale ringile. Niisugused on need antiikaja autobiograafiad, mida võib nimetada inimese avaliku eneseteadvuse vormiks. Rooma hellenismiajastu küpsed biograafiad. Aristotellik arengu, põhjuse ja sihi samastumine mõjutas biograafiaid. Võitlus ainult kinnitab juba olemasolevaid karakterijooni, kuid ei loo midagi uut. 1) energeetiline biograafiatüüp. Inimese olemus ja eksistents pole seisund, vaid toimiv jõud, energia on karakteri avaldumine sõnades ja tegudes. Karakter ei eksisteeri lahus välistest avaldumisviisidest. Mida täielikum on väljendus, seda täielikum on ka olemine ise. Karakterit ei tule kujutada mitte inimese iseloomuomadusi (voorusi- pahesid) üles lugedes ja neid valmis kujuks liites, vaid tuleb näidata inimese tegusid, kõnet ja teisi väljendusvorme. Ajalootegelikkus, milles karakter avaneb, on vaid keskkond
Ka ametniku-, õiguse jne karjäärimudel. Ka kooliõpetajaid. Seejärel Riias lütseumi koht. 1740. aastatel ,,Der Liefländische Chronik". See uut teavet Liivimaa ajaloo kohta. Et mõista paremini olevikku, tuntakse huvi mineviku vastu. Tõlkis Liivimaa kroonika ladina keelest saksa keelde. Arndt valgustusaegse ajalookirjuise algus Baltikumis. Torma pastor Eisen pärisorjuse kohta 1750. aastail kirjutanud, 1764 trükitud ,,.. Beschreibung der Liebeigenschaft". Halles biograafiat, meditsiini ja kameralistikat (majanduse- ja riigiteadus) õppinud. 1741 tuleb Liivimaale koduõpetajaks, 1745 pastoriks Tormas ja seal 30 aastat. Väga mitmekesine tegevusvaldkond. Kirjaoskuse levitamine. Propageerib rõuge panemist. Tegeleb orjapidamisega, kirjutab käsiraamatu. Kriitika pärisorjusliku korra ja aadli vastu. Konflikt aadliga, lahkub ametist. Kuramaale kooli. Venemaale tööle. Nimetatud Venemaa esimeseks pärisorjuse vastaseks
Kas tantsija on midagi enamat kui lihtsalt keha ja instrument? Nii tantsustiil kui ka tantsija stiil (omapära) on võtmeelementideks töö identiteedi määramisel ja saavutamisel. Tants ja isiksus koos liikumiskeelega (tekstiga) teevad etendusest selle, mis ta on. Osa koreograafe loob liigutused lavastuse loomisprotsessis koos tantsijatega - arvestades tantsija kehalisi iseärasusi ja füüsilisi võimeid, tema isikupära, loovust, väljanägemist, sugu, tantsutehnikat ja ka biograafiat. Mõnedes töödes ei ole võimalik esitajat vahetada, ilma, et töö mõte selle all ei kannataks. Muusika on traditsiooniliselt olnud I kohal tantsuetenduse loomisel ja on seda ka tänapäeval mitmete koreograafide jaoks, olles seega koos liikumisega võrdselt tähtsaks meediumiks koreograafile idee avamisel. Iga tööd analüüsides võime küsida: 1. Kas heli (muusika) on liikumiste SAATJA? 2. Kas heli (muusika) on lavastuse loomisel peamiseks inspiratsiooniallikaks? 3
Ta viib kõik, mis tal viia on pandimajja. Seda peab vanamutt. Ta tahab vanamutti maha tappa. Kuna sellel palju pappi. Teine pool raamastust on karistus. Sonja ja R. Kohtuvad ja Sonja armub R. Lõpp on see, et mõrvar avastatakse. R. Läheb sunni tööle. Pilet nr 9 ,,Idioodi" analüüs ,,Idioot" 1868 Peategelane vürst Lev Mõskin. Hüüd nimi ,,Vürst kristus," ,,Idioot." Peategelases on palju biograafiat. Haigus. Raamat algab siis kui Mõskin tuleb Sveitsist. Ta oli seal ravil. Arvatakse et ta on parenenud. Seda ta kindlasti oli aga tugevatele erutustele ta ei suuda ikka vasti pidada. Venemaale tulles tutvub M. Kaugete sugulastega kindral Jepantsini perekonnaga. Aglaja jätab vürstile erilise mulje, aga samal päeval kuuleb ta veel ühe teise naise Nastasja Filippova lugu. Tema iluga kaubeldakse. Mõskin saab suure päranduse ja peale seda palub ta N. Kätt. N
rahvavaenlaseks. Stalini surma järel see küll vaibub. Talle anti maja Underi ja Adsoni maja Nõmmel. NL ajal tegeles peamiselt tõlkimisega. Vanas eas jäi ta tervis viletsaks. Siiski õnnestus tal asutada Tuglase kirjandusauhinna. Tema loomingus oli palju salapära ning seda seostatakse tema enda eluga (mees oli tagaotsitav). Peamiselt kirjutas ta novelle, ilmus ka kaks romaani. ,,Felix Ormusson" (1915, impressionistlik), ,,Väike Illimar". Samuti suur hulk reisikirju ja mitu biograafiat, näiteks J. Liivist. Ta oli oma loomingu suhtes kriitiline, mistõttu polnud kuigi produktiivne. Pööras tähelepanu kvaliteedile. Eriti peetakse temast lugu Soomes, kus on siiani estofiilide selts, mis on asutatud Tuglase auks. Novellide puhul on sarnasteks joonteks: mõistetamatu elusaatus, armastuse jõud ja traagika, kättesaamatu vabadus, lõbujanu; sõlmsündmusteks: astumine tundmatusse, vastuhakk, ajutine
Luuletuses ,,Lähen välja..." on lüürilise kangelase ja ümbritseva suhe teistsugune lüürilisel kangelasel on raske, aga loodus ümberringi on imeilus. Selle luuletuse lõpus on unistus üksindusest ja raskusest saab üle. Enam ei ole mässu ülistamist. 33 Lermontovi varajasem looming on väga minakeskne. See mina võib olla autobiograafiline või ka mitte. Minale ei olegi antud välist biograafiat. 1836. aastal hakkab Lermontov kirjutama teistsugustest inimestest. Esimeseks luuletuseks ongi ,,Borodino". Ka see luuletus ei ole eriti optimistlik. Ka siin on Lermontovile väga omane teema põlvkonna saatus. See paistab välja ,,Mõtiskluses". See on kirjutatud 1838. aastal. ,,Borodinos" on vastandatud ka minevik ja olevik. See on kahe inimese dialoog. Üks on noor ja teine vana sõdur, kes on osa võtnud Borodino lahingust
Ka poeemid Heraklesest, Danaose tütardest danaiididest, argonautide retkest Kolchisesse jm. Küklilisi poeeme omistati eri autoritele. Vanim neist oli ilmselt "Thebais", ülejäänud loodi arvatavast pärast Iliast ja Odüsseiat. Aga mõne arvates on kõik poeemid vanemad kui I. ja O. Kompositsioonilt erinesid tunduvalt Homerose eepostest; puudus terviklik süzee, meenutasid mütoloogilist kroonikat või mütoloogilise kangelase biograafiat. Äratasid kaasajal suurt huvi, kuid hilisem kriitika ei pidanud neid kunstiliselt väärtuslikeks. Eepose paroodiad. Hilissugukondlikus ühiskonnas loodud heroiline eepos osutus klassiühiskonna kujunemise lõpupoole juba vananenud zanriks, mida hakati parodeerima. Heroilise poeemi otseseks paroodiaks on tervikuna säilinud "Hiirte ja konnade sõda" ("Batrachomyomachia"), u 300 rida, VI-V saj. vahetus. Hiirekuninga poeg Raasukorjaja
Peamiselt kirjutas novelle. Ilmus kaks romaani – „Felix Ormusson“ (1915), mis oli impressionistlik. Räägib ühest kirjandushuvidega noormehest, kes läheb suvisel ajal sõbra tallu. Teda võõrustavad sõbra abikaasa ja tütar. Ühel hetkel tekivad peategelasel tunded, alguses noorema, hiljem vanema vastu. Naised naeravad ta välja ja ta lahkub. „Väike Illimar“ „Popi ja Huhuu“ Samuti terve rida reisikirju ja ka mitu biograafiat, nt J. Liivist. Oli vabariigi ajal suur autoriteet, sõja ajal ei õnnestunud tal ära minna. Oli küll plaaninud, aga see jäi liiga viimasele hetkele ja ta ei pääsenud paadile. Sõjas hävis tema Tartu kodu, pärast sõda suhtus Nõukogude võim soosivalt, talle anti Underi ja Adsoni maja Nõmmel. 1946 kuulutati ta ENSV rahvakirjanikuks. Pärast seda hakkas võim üle vaatama inimeste elulugu ja loomingut ning
Miks tema novellides salapära ja müstifitseerimist enda kogemustest. 1917.a-l Eestis püsivalt. Osaline Noor Eesti I albumis. Sai oma loomingut seega avaldada. Võimalus tagasi tulla, una temast oli kirjandusmaastikul saanud keskne kuju. Andis välja ajakirju. Tema mõte oli asutada Eesti Kirjanie Liit. Vanim järjepidevalt ilmunud ajakirjaks: Looming. Peamiselt kirjutas ta novelle. 2 romaani siiski (nt ,,Felix Ormusson"-impressionistlik) ja mitu biograafiat (nt Juhan Liivist). Sõja ajal ei õnnestunud tal minema pääseda, kuigi oli suur autoriteet. Teda siiski soositi. Ta tituleeriti rahvakirjanikuks. Nõukogude võim vaatas eluloo üle ning kuulutati hoopis ravavaenlaseks. Oma loomingu suhtes oli ta kriitiline. Töötles pidevalt ümber ja seetõttu loomingu maht polnud suur. Asutati ,,Tuglase auhind" eraisikunimeline kirjandusauhind, mida antakse senimaani parimale novellile.
annaabi.ee 
