ülesse kõik võimalikud vaatevinklid. Teose üldeesmärgiks oli kanda edasi Guillaume-de nime au ja hiilgust, kuna oli hirm, et see vajub unustuste hõlma. Selline eesmärk oli tavaks paljudele suurkujudele, kes tahtis, et nendest jööks maha mingisugune kirje nende võidukatest ja aupaklikkest tegudest. Lugejatele kandubki edasi antud isiku või isikute seiklused, lahingud kui ka üldine elu, mis kohati tunduvad kanelaslikkusest ülepaisatud lugudena. Kuid just selliseks võib ka biograafiaid minumeelest pidada. Kui lugedes erinevaid biograafiaid, siis käis ka selle tekstiga kaasas paratamatus, et elulugu põimus ajalooga ning see on üks väga tähtis moodus, kuidas ajalugu uurida. Killukese ajaloost talletab iga inimene, kes loeb seda teksti, kuna see peegeldas tolle aegset ühiskonda, kombeid, traditsioone ning ka geograafilist kaarti. Ajaloo edasi kandumine läbi biograafiate aitab ajaloolastel uurida erinevaid ajaloo aspekte, mis on väga olulised
Konfutsianism · Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (Konfutsiuse) õpetustest. · Tuumaks on inimlikkuse tunnetamine (toimimine, arvestades inimsuhete tundlikkust). · Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Laps pidi üles näitama pojalikkust (olema kuulekas, kohusetundlik selline suhe kajastus ka mehe ja naise suhetes ja valitseja ja ministri vahel). · Rõhutas ka inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Täieliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama rituaale ja kombeid. · Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. · Konfutsianistliku kaanoni tuumaks on: o Nelikraamat, mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast osast: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu...
Puhtuse (Shangqing traditsiooni) tekstid. Tao meistri kõrgeim aste. 2. Müstilisuse koobas (Dongxuan): Püha Aarde (Lingbao traditsiooni) tekstid. Tao meistri keskmine aste. 3. Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme Valitseja (Sanhuang traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste. Iga "koobas" jaguneb omakorda 12 ossa, mis sisaldavad põhitekste, talismane, kommentaare, diagramme ja illustratsioone, ajalugusid ja genealoogiaid, ennustusi, tseremooniaid, rituaale, praktikaid, biograafiaid, hümne ja mälestusi. Esimene taoistlik kaanon (Dao Zang) pandi kokku 471. a. pKr. See koosnes 1200 kirjarullist ehk meie mõistes "raamatust", mis olid kogutud kõigist taoismi peamistest traditsioonidest. Kõik nad tunnistasid Daodejingi. Dao Zang koosnebki peamiselt tao meistrite poolt antud tõlgendustest Daodejingile ning sisaldab kirjutisi alkeemiast ja surematusest, surematute ja kangelaste elukäikudest, filosoofilisi kirjutisi ja rahvapärimust, samuti
Tao meistri kõrgeim aste. 2. Müstilisuse koobas (Dongxuan): Püha Aarde (Lingbao traditsiooni) tekstid. Tao meistri keskmine aste. 3. Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme Valitseja (Sanhuang traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste. Iga "koobas" jaguneb omakorda 12 ossa, mis sisaldavad põhitekste, talismane, kommentaare, diagramme ja illustratsioone, ajalugusid ja genealoogiaid, ennustusi, tseremooniaid, rituaale, praktikaid, biograafiaid, hümne ja mälestusi. Templid Hiinakeeles kutsutakse Gong, Guan või Miao. Nad korraldavad seal oma usulisi tseremooniaid. Erinevate tasandite templid on hajutatult jaotunud üle kogu Hiina. Need on üldiselt jaotatud kolmeks: lossi moodi, tavalised templid ja onnide või koobaste moodi. Budistlikud ja taoistlikud templid on väljast väga sarnased. Taoistlikus templis kummardatakse Taoistliku
jaanuar 1783 Grenoble – 23. märts 1842 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Veetnud lapsepõlve väikeses Alpi mägikülas Grenoble'i lähedal, astus Beyle noore mehena Napoleoni väkke ja osales ka 1812. aasta sõjakäigul Venemaale. 1814. aastast elas peamiselt Põhja-Itaalias, esmalt Milanos. 1831. aastast oli kirjandusliku tegevuse kõrvalt ka Prantsuse konsul Civitavecchias ja Triestes. Varasemal loomeperioodil kirjutas peamiselt biograafiaid, kus kuulsate heliloojate (Haydn, Mozart, Rossini jt) seas oli ka Napoleoni elulugu (1817–1818). Stendhal kirjutas ka esseid nt. maalikunsti ajaloost Itaalias, aga ka armastusest, samuti mitmeid reisikirju ("Jalutuskäigud Roomas" jt). Ta oli üks esimesi kriitilise realismi esindajaid kirjanduses, propageeris teostes ka romantismi ja ründas valitsevat reaktsiooni. Tähtteosteks kujunesid romaanid "Punane ja must" (1831; eesti keeles 1938 ja 1952) ning "Parma klooster"
tunnusjoontest. Aristotelese seisukohad said klassitsimi teoreetikute lähtepunktiks. Arvab, et tragöödia peab viima katarsisesse ehk hingepuhastumisse. Herodotos (485- 425 e.m.a.) - ajaloo isa. Jäädvustas Kreeka-Pärsia sõja. "Historia" on teos milles on põimitud ajalugu ja mütoloogia. Plutharos (46-120 p.m.a.) - Kreeka kuulsamaid kirjanikke. 150 teost säilinud, põhiliselt moraalitraktid, milles käsitletakse kõlblus- ja filosoofiaküsimusi. Kirjutas biograafiaid. "Paralleelsetes elulugudes" käsitleb ta paarikaupa kuulsate kreeklaste ja roomlaste elulugusi, milles on alati üks kreeklane ja üks roomlane ning võrdleb seal isikuid mitte ajaloofakte. Longos (2-3 saj p.m.a.) - hellenismiajastul sündinud proosazanri nn kreeka romaani kõige tuntum teos on karjase- ja armastuseromaan "Daphnis ja Chloe". ROOMA KIRJANDUS Rooma linn sündis Romuluse ellujäämisest emahundi juures, sest ta kaksikvend Remulus ei jäänud seal ellu
(Anne´ilt) ja "Vihurimäe" (Emilylt). Võimalik, et Emily kirjutas ka teise romaani, mille käsikiri hävitati pärast kirjaniku surma. Tema Gondali juttudest ei ole samuti midagi säilinud. Emily Brontë suri vahetult pärast venna surma 19. detsembril 1848. aastal, tuberkuloosi. Emily maeti kalmistule, mille kõrval ta oli üles kasvanud. Ka teised õed ei elanud kauem: Anne suri 1849. aastal, Charlotte 1855. aastal. Brontëde ebetavaline elukäik inspireeris paljusid kirjutama arvukalt biograafiaid ja romaane. Juba 1893. aastal asutati maailma vanim kirjandusühing, mille ülesandeks on Brontë muuseumi haldamine Hawrthis. "Vihurimäest" on tehtud mitu filmi, sealhulgas ka Jaapanis, ja kohandatud televisiooni jaoks. Heathcliffi on kehastanud niisugused staarid sagu Laurence Oliver, Charlton Heston ja Richard Burton. "Minus ei ole kaastunde varjugi, mitte kõige väiksematki. Mida enam ussikesi vingerdavad, seda enam on mul tahtmine need puruks litsuda
Bernard Linde Bernhard Linde (4. aprill 1886, Järvakandi vald - 23. august 1954, Tallinn) oli eesti publitsist ja tõlkija.Lõpetas 1927 Tartu Ülikooli slaavi filoloogina. 1912 - 1915 oli Noor-Eesti Kirjastuse juhataja, 1914 - 1915 ajakirja Vaba Sõna väljaandja. 1920 - 1924 töötas kirjastuse Varrak juhatajana ning 1944 -1949 TPI keelekateedri juhatajana. Aastast 1951 oli stalinliku terrori ohvrina vangis, kust vabanes 1954. aastal surmahaigena.Avaldanud jutustusi, esseesid, biograafiaid, reisivesteid, kirjandus-, kunsti- ja teatriarvustusi ja tõlkeid. Lisaks toimetas ka mitut teost ja kirjutas ülevaate "Noor-Eesti kümme aastat" (1918, uustrükk: LR 2005, nr 12, järelsõna: Jaanus Kulli). Kasutatud kirjandus: 1. http://www2.kirmus.ee/nooreesti/?id=1238&sub=262 2. http://www.kirmus.ee/erni/autor/tugl_b.html 3. http://www.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Bernhard_Linde 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Noor-Eesti 6. http://www
Erik aastail 1927-1933 Viinis Anna Freudi käe all psühhoanalüüsi. Seal tutvus ta ka oma tulevase, tantsuõpetajast naise Joan Sersoniga, kellega koos emigreerus Erikson peagi Ameerika Ühendriikidesse. Seal avanes tal võimalus praktiseerida psühhoanalüüsi Bostonis ja teistes linnades, samuti oli ta seal kuulsate ülikoolide õppejõud. Tema esimene raamat ,,Childhood and society'' tegi ta laias maailmas tuntuks. Tundes huvi inimese elukaare vastu, uuris ta paljude kuulsate inimeste biograafiaid. Eriksoni raamat Mahatma Gandhist pälvis 1969. aastal Pulitzeri auhinna. Erik Eriksoni loomeperiood jätkus kõrge vanuseni, ta suri aastal 1994. Erikson on psühhoanalüüsi mõjusamaid kaasajastajaid. Tema isiksuse etepilise arengu teooria annab hinnalisi orientiire inimese arengu kujundamiseks, mistahes laadi haridus- ja kasvatusasutustes, aga ka teadlikuks enesekasvatuseks. Eriksoni peetakse autoriteetseks nii hästi arengupsühholoogias kui ka sotsioloogias jt. sotsiaalteadustes.
Tao meistri kõrgeim aste. 2. Müstilisuse koobas (Dongxuan): Püha Aarde (Lingbao traditsiooni) tekstid. Tao meistri keskmine aste. 3. Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme Valitseja (Sanhuang traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste. Iga "koobas" jaguneb omakorda 12 ossa, mis sisaldavad põhitekste, talismane, kommentaare, diagramme ja illustratsioone, ajalugusid ja genealoogiaid, ennustusi, tseremooniaid, rituaale, praktikaid, biograafiaid, hümne ja mälestusi. Esimene taoistlik kaanon (Dao Zang) pandi kokku 471. a pKr. See koosnes 1200 kirjarullist ehk meie mõistes raamatust, mis olid kogutud kõigist taoismi peamistest traditsioonidest. Kõik nad tunnistasid Dao Dejingi. Dao Zang koosnebki peamiselt Tao meistrite poolt antud tõlgendustest Dao Dejingile ning sisaldab kirjutisi alkeemiast ja surematusest, surematute ja kangelaste elukäikudest, filosoofilisi kirjutisi ja rahvapärimust,
Tuntumad luuletajad sellel ajajärgul olid Kallimachos,Theokritos ja Apollonios Rhodoselt. Ajalookirjanduses oli oluline autor Polybios. Rooma ajajärk: Sellel ajajärgul tekkis kirev kirjandus,mis suurendas lugemishuvi. Parimad olid rahvalikud seiklus ja armastuslood,tekkis karjaseromaan. Ajalookirjanduse olulised autorid olid Josephus,Flavius,Diodoros,Dionysios Halikarnassosest,Appianos ja Cassius Dio. Kunsti -ja kultuuriloolise materjaliga tegeles Pausanias,biograafiaid ja eetikaeelseid teoseid kirjutas Plutarchos. Museion: Vana-Kreekas muusade pühamu (tempel,koobas või mäetipp). Tuntud on Helikoni museion,Ateena filosoofiakoolide museionid aga ka Akadeemia museion ja Lykeioni museion,eriti aga Aleksandria uurimisasutus Museion. Esimesed museionid rajati kreekas kaunite kunstide jumalannade auks. Hooned olid erakordselt piduliku arhidektuuriga,seal toimusid näitused,kunstnike kogunemised ning kohtumised rahvaga
"Vihurimäe" jäi Emily Brontë ainukeseks romaaniks. Ta suri kõigest aasta pärast romaani ilmumist, arvatavasti tuberkuloosi. Ta nõudis visalt oma anonüümsuse säilitamist. Alles pärast kolme õe surma sai maailm teada, kes Ellis Bell tegelikult oli. Emily maeti kalmistule, mille kõrval ta oli üles kasvanud. Ka teised õed ei elanud kauem: Anne suri 1849. aastal, Charlotte 1855. aastal. Brontëde ebatavaline elukäik inspireeris paljusid kirjutama arvukalt biograafiaid ja romaane. Juba 1893. aastal asutati maailma vanim kirjandusühing, mille ülesandeks on Brontë muuseumi haldamine Hawrthis.[1] 2. Loomingu üldiseloomustus Emily Brontë pole tüüpiline viktooria-ajastu naine. Tal oli väga ebatavaline iseloom. Ta ei olnud eriti seltsiv ja eelistas loomade seltskonda inimestele. Ta reisis harva ja tal oli terasest tahtejõud. Kõik see viis tema loomingu eripära juurde.Lapsepõlves elasid Brontë perekonna lapsed fantaasiamaalimas
nagu emakeelt, kuid eesti keele hääldamisega oli tal küljes vene aktsent. Eduard Laaman, kes 1930. aastatel uuris Jaan Poska rolli Eesti ajaloos, hindas tema elu ja tööd järgnevate sõnadega: "See on advokaadi oma, kes elab oma tagasihoidlikku eraelu kontori ja kohtu vahel. Kui aga vaja, siis ei pelga ta astumast ka ajaloo kohtu ette ja ajamast seal suurimaidki protsesse, mis eesti rahval üldse on ajada olnud." Samuti peetakse teda ka Eesti diplomaatia suurvaimuks.1 Biograafiaid, refereerivaid raamatuid ning arvamusjutte on teinud temast paljud kirjanikud. Jaan Poska teemal on kirjutanud raamatuid ning artikleid järgnevad inimesed: · Kaarel Tarand, ,,Läbirääkija" 1998 · Eduard Laaman, ,,Jaan Poska: Eesti riigitegelase elukäik" 1935 · Eero Medijainen, ,,Jaan Poska: Ivan või Jaan?" 1998 · Küllo Arjakas, peatoimetaja, ,,Jaan Poska omas ja meie ajas." 2010
kirjutatud juurde veel kommentaare. Tihti on lisatud veel üks kommenteerimise kiht. Kõige olulisemad kommentaatorid- anti SUrI. Palju dzainistliku eepikat, kasutatakse budistliku ja hinduistlikku materjali. 1000 a. jooksul kirjutatud. Kõige kuulsam eepilistest tekstidest on Vimala Suri kirjutaud tekst ,,Paumacariya". RAmayanat kasutatud hinduismi kriitikaks. Vimala SUrist lähtuvalt hulgalt dzainistlikke töötlusi kirjutatud. purAna Veelgi populaarsem elulugude zanr. Isikute arv, kellest biograafiaid kirjutatakse- 63 tegelast. Rattakeerutaja. 27 vIrat ehk kangelast. Kõige vanem mAhapurAna. Kangleaste hulgas ka väljamõelduid isikuid. Kõige populaarsemad tegelased...ja MAhavIra. Kuulsaim teos sellest vallast ,,TriSaSTi-alAkApuruSa-caritra". Oma patrooni auks. Kirjutas MAhavIra eluloo, kus too nägi nägemust KumArapAlast (polnud kanooniline tegevus). SthUlabhadra. Eraldi zanr on religioosne romaan. PAdalipta Suri ,,TaraJgavatI" SiddharSi'l 906. a. valmis romaan
ennast Rooma eluaegseks diktaatoriks. Oli ka väga osav kõnemees. Kirjutas ladina proosat ja memuaare. Titus Livius Vanarooma ajaloolane. Kirjutas mahuka teose Rooma ja roomlaste ajaloost. Tacitus Vanarooma ajaloolane ja kõnemees. Kuulsus kõnemehena käis vastuollu tema perekonnanimega ,,vaikne". Peamised teosed ,,Ajalugu" ja ,,Annaalid", mis käsitlevad Rooma ajalugu. Suetonius Vanarooma ajaloolane. Kirjutas Rooma valitsejate biograafiaid. Teistes teostes käsitles lihtsalt eluolu, poliitikat, kuulsate kirjanike elu jne. 20) Varane Itaalia ja Rooma esiletõus Romulus Oletetav Rooma rajaja. Alustas Rooma rajamist oma venna Remusega, aga Rom. Tappis Remuse ja viis ehitused ise lõpuni. Esimene Rooma seitsmest kuningast. Tarquinius Legendi järgi oli ta seitsmes ja viimane Rooma kuningas. Ta oli väga uhke, Superbus tema cognomen ,,Superbus" tähendabki uhket, kõrki
aga väliselt külm ja jäine, uhke. Vikontess de Bauséant Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Heasüdamlik, suursugune, heade kommetega. Stendal Pärisnimeks oli Henri Marie Beyle. Pärit Genoble'st. Vanaisa mõjutas Stendali vabariikluse suunas. 15a astus Napoleoni sõjaväkke. Pärast sõjakäike hakkas kirjanikuks. Ta kirjutas biograafiaid, esseesid ja Itaalia ainetel teoseid. Tema teosed pidid olema kaasaegsed, karmi tõega. Inimesi pidi juhtima kired (armastus). ,,Punane ja must" Gustave Flaubert (1821-1880) Pärit Prantsusmaalt. Õppis linnakolledzis, õppis ülikoolis juurat, kuid jättis pooleli. Tal oli epilepsia. Loomingu aluseks oli põhjalik tegevuse uurimine. Kunst pidi olema impersonaalne ja võimalikult väheste autori kommentaaridega
Päranduse saamise järel hakkas oma hiiglaslikel maavaldustel arheoloogilisi kaevamisi korraldama. Need viidi läbi sõjaväelise pedantsusega - ta kontrollis üle kõik leiud ja kirjeldused ning lasi kirja panna ka luude asetuse. Lõpuks kinkis ta oma kollektsiooni Oxfordi ülikoolile. Ta pidas oluliseks leidude konserveerimist ning objektide taastamist pärast kaevetööd. Tema kaevamised hõlmasid ka tavaobjekte. HEINRICH SCHLIEMANN (1822-90) - temast on ilmunud ka eesti keeles biograafiaid (Wanderberg, Stoll). Ta astus ülikooli 44. aastaselt, et arheoloogiat ja keeli õppida. Ta oli sihiks seadnud Trooja linna leidmise ja väljakaevamise. Ta saavutas oma sihi, kuid praegu öeldakse, et lõhkus rohkem kui avastas. Kaevas ka Mükeene linnust ja kuninga hauda. OSKAR MONTELIUS (1843-1921) - rootslane, kes tegeles arheoloogiliste leidude ainesega, huvitudes pronksiaegsetest esemetest. Ta lõi tüpoloogilised esemete seeriad (arengust lähtuvalt),
vaimu vastasseisu võimalikkus säilitada oma mina. 9. Naine objektistatud, esitatakse maailma mehe vaatepunktist. Mees on nr 1, naine nr 2 maailmas, kus Jaan Kross liigub. 10. Krossi tugevus: eri kultuurides ühtviisi arusaadav, suudab kirjutada nii, et see on universaalne, hoolimata sellest, et ta kirjutab palju Eesti ainest. 11. Krossi ajalooline menu on suurmeeste elulugude menu. Lõputult suurmehi ja ka suurnaisi ajaloost, kelle biograafiaid ostetakse ja loetakse. Romaan ,,Wikmani poisid" (1988) said populaarseks osalt ka tänu telesarjale. Peale seda pöördepunkt, esmalt lühiproosas. Kogu aeg tegeleb minevikuga, kuid see on isikliku mäluga seotud minevik (isiklik koolilugu). Viimane oluline teos ,,Paigallend" (1998). 19. ,,Keisri hull" tuntuim ajalooline romaan eesti kirjanduses. Keisri hullu on võimalik lugeda allegooriana Nõukogude ühiskonnast ja ajaloolise
Cicero, Plinius Noorem. 136. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa esindajaid, too näiteid käsitletud valdkondadest. Cato "Põllumajandusest", Vitruvius "Arhitektuurist" ja Plinius Vanema "Looduslugu", mis sai eeskujuks hilisematele entsüklopeediatele. 137. Iseloomusta Suetoniuse loomingut ning too selle põhjal välja Rooma elulookirjanduse (biograafia) tähtsamad tunnusjooned. Gaius Suetonius Tranquillus elas hõbedasel ajajärgul ehk u 69 122 pKr. Kirjutas biograafiaid. Teoses De vita Caesarum ("Keisrite elust") suhtub ta kirjeldavatesse kriitilise hoiakuga (moraaliprintsiip). Ta ei järgi otsest kronoloogiat vastandusena Plutarchosele. Kohustuslikuks osaks on välimuse kirjeldus, keskne ülesehitusprintsiip on vooruste (virtutes) ja pahede (vitia) jälgimine. Käsitleb pigem eraelu kui poliitilist tegevust ja seetõttu muutuvad kirjelduse lõpu poole aina lühemaks ja detailivaesemaks, et hoiduda keisrite solvamisest.
Autorite seas domineerisid Rooma perifeerias elanud kirjanikud. Seneca kirjutas filosoofilisi teoseid ja puhtaid lugemisdraamasid. Ta kaugenes selgelt kreeka draamade headest tavadest, jubedad stseenid ja veri olid tavalised. Filosoofilised teosed käsitlesid praktilist moraali. Seetõttu oli ta varauusajal hinnatud. Ta propageeris stoikude ideid. Oluline proosakirjanik oli Tacitus. Eelkõige oli ta oluline ajalooraamatute poolest: kirjutas biograafiaid ja ka suuri teoseid. ,,Historia", ,,Annaalid". Ta üritas küll olla erapooletu, kuid ebaõnnestus. Ta on üsna pessimistlik ning napi stiiliga. Quintilianus kirjutas olulist retoorikakirjandust. Martialis kirjutas epigramme, mis olid üsna 3 obstsöönsed. Juvenalise satiirid tegelesid kombelanguse ja linnaelu pahedega. Otsest, isiklikku, ründavat satiiri ta tookord kirjutada ei saanud. Moraalikriitika tõttu tunnustati teda kesk- ja barokkajal
Rooma hellenismis oluliseks autobiogr vormiks isiklikke kirjatöid käsitlevad teosed. Esitatakse oma teoste kataloog, avatakse nende sisu, märgitakse ära menu publiku seas, lisatakse autobiograafilised kommentaarid. Autobiograafia kirjutatakse teoste lugejaskonna kitsale ringile. Niisugused on need antiikaja autobiograafiad, mida võib nimetada inimese avaliku eneseteadvuse vormiks. Rooma hellenismiajastu küpsed biograafiad. Aristotellik arengu, põhjuse ja sihi samastumine mõjutas biograafiaid. Võitlus ainult kinnitab juba olemasolevaid karakterijooni, kuid ei loo midagi uut. 1) energeetiline biograafiatüüp. Inimese olemus ja eksistents pole seisund, vaid toimiv jõud, energia on karakteri avaldumine sõnades ja tegudes. Karakter ei eksisteeri lahus välistest avaldumisviisidest. Mida täielikum on väljendus, seda täielikum on ka olemine ise. Karakterit ei tule kujutada mitte inimese iseloomuomadusi (voorusi-
jeesusele kantakse üle piibliväliseid motiive (vana-testamendi lood) nt vee peal kõndimine tema meelest müüt Ka ülestõusmislugusid kirjeldab VT kirjakohtade ülekandmisega jeesusele Liberaalne periood esindajaks Julius Holtzmann .. liberaalsed teoloogid pidasid usaldusväärseteks allikateks Markuse evangeeliumit, vanimat evangeeliumit ja rekonstrueeritud jeesuse ütlusi sisaldavat allikat Q Püüdsid kirjutada jeesuse biograafiaid, nägid temas moraaliõpetajat ja kõlbelist eeskuju 3. Periood: mingi Martin jätkab kellegi kriitikat ja arvab et jeesuse elu liikumine on eksitee, arvab et ei räägita ajaloolisest jeesusest nii nagu ta elas vaid kristusest 1 küljest ristiusk on sünkretistlik elemente teistest usunditest, samas pole selliseid puhtaid usundeid, mis teistest poleks mõjutatud olemaski "puhtad religioonid eksisteerivad ainult teatud õpetlaste peades, aga neid pole iialgi olnud ajaloos"
* Me mõlemad oleme need, keda tuleb süüdistada (I'm not OK and you are not OK - 'lootusetu'). * Kui me endaga räägime – see on täiesti OK, probleemiks muutub see siis, kui me hakkame iseendale ka vastama. Kuidas tõsta enesehinnangut: 1. Edukaks saavad need, kes usuvad endasse ja oma võimetesse. 2. Lõpeta enda teistega võrdlemine. 3. Kirjuta üles raskused, mida oled ületanud 4. Harjuta ja praktiseeri 5. Loe biograafiaid 2) Johari aken Isikutaju üheks objektiks võib olla ka inimene ise. Inimese iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva info süstematiseerimisel võib kasutada nn JOHARI AKENT, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi ((Roy M. Berko, Andrew D. Wolvin, Darlyn R. Wolvin 1992. Communicating. A Social and Career Focus. Houghton Mifflin Company). Mudel on saadud kahe teguri: endale ja teistele tuntud/teadaoleva
annaabi.ee 
