veena, puidu jm materjalina Kultuuriteenused (cultural services) loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, on lõõgastumise kohaks ja uute teadmiste (n teaduse) allikaks KLIIMASOOJENEMINE Milliseid teisi globaalseid keskkonnaprobleeme kliimamuutused mõjutavad? Erosioon, kõrbestumine, degradeerumine Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine (biosfääri terviklikkus) Ookeanide hapestumine Biogeokeemilised aineringed Maa-süsteemi muutused (maakasutus)
Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad Maa tiirleb ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit.
Geokeemilistel barjääridel kujunevad paljud maagimaardlad, geokeemilised anomaaliad, mis soodustavad ka keskkonna saastumist. Sõltuvalt aine ülekande viisist eristatakse difusioonilisi ja infiltratsioonilisi barjääre. On looduslikke ja tehnogeenseid barjääre. Looduslikud jagunevad: · Mehaanilisteks, kus migratsiooni intensiivsus väheneb järsult. · Füüsikalis-keemilisteks, kus temperatuur, rõhk, Eh, pH jt muutuvad järsult. · Biogeokeemilised, kus biogeense migratsiooni intensiivsus väheneb kivisüsi, turvas, elementide kontsentreerumine organismides. Ka tehnogeensete barjääride seas saab eristada mehhaanilisi, füüsikalis-keemilisi ja biokeemilisi. Geokeemiliste näitajate muutust migratsiooni suunas nimetatakse barjääri gradiendiks G: m2 - m1 G= l kus m1 ja m2 on näitaja väärtus enne ja pärast barjääri ning l on barjääri laius. 15. Maakoore enamlevinumad elemendid?
Organismide suremise produktid mineraliseeruvad, moodustuvad fosfaadid, mis kanduvad ookeanidesse või jäävad pedosfääri. Ookeanis olev fosfor ringleb ahelas taim-kala-kala-taim. Osa fosforit satub ookeanis madalaveeliste setete koostisse, millest vetikate elutegevuse tulemusel läheb uuesti ringesse võib moodustada apatiidilademeid. Viimastest satub fosfor erosiooni tulemusena või väetisena taas ringesse. 13. Aineringed biosfääris biogeokeemilised tsüklid on peaaegu täisringid ja peaaegu suletud. Tänu sellele säilib koostise püsivus ja dünaamiline tasakaal., on tasakaalulise protsessid, mille tasakall võib saada rikutud: a. keskkonnatingimuste muutudes (geoloogilised, klimaatilisedjt protsessid n. jääaeg); b. inimmõju tagajärjel. 14. Atmosfääri koostis ÕP lk 82.NB ,,Püsivad" komponendid N2, O2, Ar jt väärisgaasid. NB intensiivse tööstusliku
alanemise põhjuseks? · 59. [1 p.] Mis on depressioonilehter? · 58. Eelkõige liigne tarbimine · 59. Depressiooni lehter on veevarude ammendamise tagajärjel veest tühjaks jäänud setete tihenemise tagajärjel vajunud maapind. · 60. Loetle olulisemaid joogiveega seonduvaid probleeme. · 60. Joogivee kättesaadavus, selle puhtus, saastumise eest kaitsmine, kvaliteet, puhastamine, tekkiva reovee kanaliseerimine ja puhastamine. VII Biogeokeemilised tsüklid · 61. [1 p.] Millisel viisil sisenevad enamus toitaineid biogeokeemilise tsükli bioloogilisse faasi? · 62. [1 p.] Mis on elusaine? · 61. Taimedes toimuva fotosünteesi kaudu. · 62. Elusaine on energiat sisaldav aine, mida on tarvis energia- ja aineringluse toimumiseks, on aluseks loomse ja taimse biomassi tekkele. · 63. Millised on elusaine biogeokeemilised funktsioonid? · 63. · (a) elufunktsioon ja · (b) kontsentratsioonifunktsioon ja
transport vga oluline, eriti ainete desorptsioon pinnaseosakestelt. Kriteeriumid in-situ bioremeditsiooni lbiviimiseks (mida tuleks enne selle protsessi rakendamist uurida): 1. Saasteaine biodegradeeritavus 2. Spetsiifilised tingimused mikroobidele - elektroniaktseptorid, biodegradatiivsete mikroobide arv keskkonnas 3. Toitainete olemasolu tavaliselt N ja P kontsentratsioon 4. Koha hdrogeoloogilised omadused 5. Saasteaine ruumiline jaotumine ja ulatus 6. Biogeokeemilised nitajad hapniku - kontsentratsioon, redokspotentsiaal, CO2, NH4+, NO3 , SO42-, S2-, Fe2+ TAHKETE JTMETE AEROOBNE KITLEMINE E. KOMPOSTIMINE Ligi 95 % majapidamises tekkivatest Kompostimise etapid: jtmetest on mingil viisil uuesti Latentne faas, mikroobipopulatsioon kohaneb kasutatavad. 15-20 % prgilatesse komposteeritava materjaliga toodavast materjalist USA-s Komposti materjal koloniseeritakse mesofiilsete moodustavad puulehed ja muruniitmise jtmed.
valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. 2. Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biosfäär hõlmab hüdrosfääri (vesikond), pedosfääri (muldkond) ning litosfääri (kivimitest koosnev maakoor) pindmised ja atmosfääri (õhkkond) alumised kihid. Biosfääri osi seovad omavahel biogeokeemilised aine ja energia migratsiooni tsüklid. Biosfääri a) ülemine piir troposfääri osooniekraan (2025 km; 2535 km), b) alumine piir 16 (810) km sügavusel litosfääris, meres 11 km. Biosfäär sisaldab 10131015 tonni elusainet. Elusaine bioproduktsioon on 2,32x1011 tonni aastas, seega on elusaine produktsioon viimase miljardi aasta jooksul olnud maakoore massist 10 korda suurem.
annaabi.ee 
