Osoon ja osoonikiht
Osoon on väga tugev oksüdant ning tööstusrevolutsiooni algusest
on selle kontsentratsioon maalähedastes õhukihtides kordi suurenenud(Päärt 2008).
Maapinnalähedasel osoonil otseseid suuri kohalikke allikaid pole. Küll aga tekib osoon teatud
tingimustel mitmete keemiliste reaktsioonide tulemusel (kombinatsioon: hapnik, lenduvad
orgaanilised ühendid, lämmastikoksiidid, ultraviolettkiirgus, kõrge õhutemperatuur). Lenduvateks
orgaanilisteks ühenditeks loetakse kõiki inimtekkelisi ja biogeenilisi orgaanilisi ühendeid, mis
võivad päikesekiirguse toimel lämmastikoksiididega reageerides tekitada fotokeemilisi oksüdante
(osoon). Lenduvad orgaanilised ühendid tekivad naftatööstuses ja naftatööstuse produktide
kasutamisel (keemiatööstus, bensiinis sisalduvate lenduvate fraktsioonide aurumine
bensiinihoidlates ja -tanklates, viimistlusmaterjalide kasutamine, automootorid), prügilates ja
põllumajanduses