soomused. 2) Homoloogilised organid-organite põhiehitus on sarnane. Ehitus võib olla sarnane aga ülesanne võib olla erinev. 3) Rudimendid-moondunud elundid ehk taandarenguga. Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad, kõrvalihased, karvkate, ussiripik ehk pimesool. 4) Biogeneetiline reedel-iga organismi loode kordab oma lootelises arengus oma eellaste lootelist arengut(fülogeneetiline areng). 5) Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid. 6) Biogeograafiline võrdlus pikka aega eraldunud ühest liigist põlvnevad organismid võivad olla erinevad 7) Homoloogia- on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele. 8) Analoogia- on bioloogias elundite funktsionaalne sarnasus. Evolutsiooni kujunemine:
loomadele. Nt silmahambad ja tarkusehambad, õndarluu ehk sabalüli, kolmas silmalaug, kõrvaliigutaja lihas, segmenteerunud kõhulihased, karvkate, karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, ussripik ehk pimesool Biogeneetiline reegel isendi looteline areng kopeerib liigi ajaloolist arengut Fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsetel loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaarsel tasandil. Biogeograafiline võrdlus pikka aega eraldunud ühest liigist põlvnevad organismid võivad olla erinevad Kultuurtaimede ja koduloomade aretus. Sordiaretus taimedel, tõuaretus loomadel Mikroevolutsioon Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon
kõikumine on suur. Kõrb. Jahedamas, kuid niiskemas kliimas soodustab murenemist kivimite pragudes oleva vee jäätumine 2. Keemiline murenemine ehk porsumine Muutub kivimite keemiline koostis. Mineraalid lahustuvad vees. Hästilahustuvad Na ja Ca soolad. Esineb soojemas ja niiskemas kliimas. Eestis nim seda karst. 3. Bioloogiline murenemine Algab lihtsamate organismide (samblikud, samblad) kinnitumisega kivimipinnale. Mõjuv biogeeniline ainevahetuse jääkained, juure eritised. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed Mullatekketegurid 1. Lähtekivim. On kivim, millel muld kujuneb. Määrab ära mulla põhiomadused nt. Toitainete rikkuse, niiskuse- ja õhusisalduse. Nt. Savi- toitaneterikkad, liigniisked Liiv- kuiv 2. Reljeef Mõjutab mullaosakeste, vee- ja soojuse jaotumist Nt
annaabi.ee 
