paistetab üles. Joodi saab omastada läbi naha (kõhnumisplaastrid nt) d) Fluori ülesanne on vastutada hambaemaili terviklikkuse eest. Ohtlik on nii fluorivaegus kui liigsus hambad lagunevad. Eestis mõnes piirkonnas, nt lõunas joogivees palju fluori, tekib fluoroos. Mikroelementide liigsus on ohtlikum kui nende mõõdukas puudus. Tegurid, mis mõjutavad organismide elementaarkoostist: a) bioevolutsiooniline valik, mis on eelistanud teatud mittemetalle. Eelistus ei lähtu elementide leidumisehulgast maakoores b) elukeskkonna mõju: magevee kala ja merevee kala. Merevee kala biovedelikes on kuni 10x rohkem Na, K, Mg, Cl, SO4 c) organismide võime koguda endasse teadud keemilisi elemente. Nt merevee limused koguvad endasse kulda; paljudesse mereselutsevatesse käsnadesse koguneb arseeni; põldosjad sisaldavad palju räni.
Peamiseks Fe allikaks loomse päritoluga toiduained Co Oluline, sest kuulub vitamiin B12 koostisesse. Co puudusel tekib halvaloomuline kehvveresus J Oluline kilpnäärme hormoonide sünteesiks. Joodi puudus toob esile struuma. Joodi saab omastada läbi naha. Kasutatakse kõhnumisplaastrites F Põhiülesanne on vastutada hambaemaili terviklikkuse eest. Ohtlik on F vaegus kui ka F liigsus Tegurid, mis mõjutavad organismide elementaarikoostist: 1) Bioevolutsiooniline valik, mis on eelistanud teatud mittemetalle, eelistus ei lähtu elementide hulgast maakoores 2) Elukeskkonna mõju 3) Organismide võime koguda endasse teatud keemilisi elemente 4) Organismide keemiline koostis sõltub süstemaatilisest kuuluvusest 5) Organismide keemiline koostis oleneb saasteelementidest: a. Plii - veekogudes tekitab saastet b. Rn radioaktiivne saasteelement. Levib pinnasest õhku c
annaabi.ee 
