Väike: alla 7 tonni Keskmine: 7 700 tonni Suur: üle 700 tonni 10. Mida toob endaga kaasa õlireostuse sattumine rannikule? Rannikualadel võib õlireostus sattuda suudmealadele ja tõusualadesse tänu pinnahoovustele, tuultele, ning settida randadele, mere äärde ja soodele. 11. Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Aurustumine, laiali valgumine, dispergeerumine, lahustumine, UV kiirgusele allumine, oksüdeerumine, emulgeerumine, biodegradatsioonile allumine, põhja settimine 12. Millised naftaproduktid on merekeskkonnale rohkem, ja millised vähem ohtlikud? Miks? Asfalt, bituumen rohkem ohtlikud biodegradatsiooni efektiivsus vähem kui 5% Bensiin, petrool vähem ohtlikud biodegradatsiooni efektiivsus 100% 13. Kuidas toimub reostusjuhtude avastamine? Vaatlus, lennukite lidarsüsteem, satelliidid 14. Kuidas, mis kiirusega ja mis suunas, liigub õlilaik meres? kõige olulisemad on tuul, lained ja hoovused
siis ei ole vaja leiutada mehhanismi selle rakkudest kättesaamiseks ja raku ruumala ei ole tootmisele nagu pudelikael. Üldiselt hakkavad bakterid PHA polümeere tootma kui süsinikuallikat on piisavalt aga kasv ja paljunemine on inhibeeritud N ja P nälja tõttu. Kasutada saab ka transgeenseid baktereid, mille eelis on PHA lagundamisvõime puudumine, mistõttu nad ei saa seda ise süsinikuvaruna kasutada. Samas on see lagundamisvõime aluseks bioplastiku biodegradatsioonile. Polüaktiidhape (PLA, ka polülaktaat või polülaktaadid) on piimhape L- või D- vormi kõrgmolekulaarne polüesteer. Piimhapet ennast on üsna lihtne toota samadest toormetest (sukrupeedist, suhkruroost, ka maisist ja nisust) kui etanooli, PLA polümeriseerimine on aga keerukas ja kallis. Piisavalt suure molekulmassiga plasti osatakse saada ainult laktiidist, mis on väga ebapüsiv ning säilib vaid veevabas keskkonnas. PLA omahind on PE omast vähemalt kuus korda suurem