Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"bioakumuleeruvate" - 6 õppematerjali

Referaat  Toksiliste ainete kuhjumine toiduahelas
5
doc

Referaat "Toksiliste ainete kuhjumine toiduahelas"

jätkub süsteem toiduahela viimase lülini. Igas troofilises tasemes on kogunenud organismi järjest rohkem mürkaineid, mis kanduvad järgmisesse tasemesse edasi ning seetõttu on kõige suurem mürkainete kontsentratsioon tippkiskjates (Introduction to ecological pyramids: biomagnification. Accumulation of harmful chemicals in food chains. 2010). Biomagnifikatsiooniga koos toimub sageli ka bioakumulatsioon, mis kujutab endast bioakumuleeruvate ainete ladestumist organismi rasvkoes, mistõttu satuvad mürgid ka rinnapiima ja mõjutavad sellega ka järglaseid (Varneckiene et al. 2004). Üks tuntumaid rasvkoes akumuleeruvaid pestitsiide on dikolorodifenüültrikloroetaan ehk DDT, mis oli varem laialdaselt kasutatud, kuid on nüüdseks keelustatud peaaegu kõikjal maailma riikides. DDT keelustamiseni viis keskkonnaliikumine, mille ajendiks sai 1962. aastal ilumunud Rachel Carsoni raamat

Ökoloogia → Ökoloogia
16 allalaadimist
VEE REOSTUS
6
doc

VEE REOSTUS

põhjavette. Ühiskanalisatsiooni kasutab ligikaudu 70% Eesti elanikkonnast. Kanalisatsioonitorustiku üldpikkus on peaaegu 3280 km. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud reoveepuhasteid on 823. Veeseaduse kohaselt on keskkonnaminister kehtestatud määrusega kanalisatsiooniehitistele esitatavad veekaitsenõuded. Naftasaaduste mõju Valgalal asuvatest naftasaaduste hoidmisehitistest võib avarii korral pinna- või põhjavette sattuda naftasaadusi, mis võivad toksilisuse, bioakumuleeruvate raskmetallide ja muude ohtlike ühendite sisalduse tõttu kahjustada veekogu või põhjaveekihti, hävitades veekogus loomastiku ja taimestiku ning muutes põhjavee kasutamiskõlbmatuks. Taoliste reostusjuhtumite vältimiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestanud määrusega naftasaaduste hoidmisehitistele esitatavad veekaitsenõuded. Põllumajandusest tuleva reostuse mõju Põllumajandusehitised , siloladustamiskohad, sõnniku- ja väetisehoidlad, põhjustavad

Loodus → Keskkonnakaitse
37 allalaadimist
H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk
16
rtf

H. Veinla "Keskkonnaõigus" konspekt I-V ptk

Tõsiste ja taastumatute keskkonnakahjustuste ohu korral ei tohi teadusliku tõenduse puudumine olla põhjuseks edasiste keskkonnakahjustuste vältimiseks tulude ja kulude analüüsil põhinevate meetmete mittevõtmseks 1990 III Põhjamere kaitse konventsiooni lõppdeklaratsioon: Osavõtvad riigid jätkavad ettevaatusprintsiibi rakendamist, mis seisneb meetmete võtmises, et ära hoida püsivate, toksiliste või bioakumuleeruvate ainete potentsiaalset kahjulikku mõju ja seda isegi juhul, kui puuduvad teaduslikud tõendid. Sarnaselt määratletakse ka: 1992 Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioonis 1992 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis 1994 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonis Ettevaatusprintsiibi erinevate käsitluste ühised tunnused: - riskide suhtes neutraalsuse eitamine - meetmete võtmine teadusliku ebakindluse olukorras

Loodus → Keskkonnakaitse
115 allalaadimist
Keskkonna analüüsi konspekt
36
pdf

Keskkonna analüüsi konspekt

26 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 KROMATOGRAAFIA KASUTAMINE KESKKONNA ANALÜÜSIS Naftaproduktid (vees, pinnases), nende tuvastamine Aromaatsed süsivesinikud (vees, pinnases) Aromaatsed ja alifaatsed org. ühendid õhus Kloororgaanilised pestitsiidid (vees, pinnases, organismides) PCB PAH (vees, pinnases) Fenoolid NO3-, SO42-, Cl-, F- Ca2+, Mg2+, K+, Na+ Bioakumuleeruvate ainete analüüs 6 Keskkonnaproovide eripära: hapnikutarbel põhinevad meetodid Mõju keskkonnale ei ole võimalik hinnata ainult keemiliste näitajate põhjal. Saasteainete mõjud, toimed ja keskkonnaohtlikkust ei saa alati hinnata üheselt. Arvestada tuleb keemilse ühendi või ühendite segu omadusi ja muid tegureid, nagu näiteks · madal kontsentratsioon vees, kuid potentsiaalselt ohtlik · bioloogiline kättesaadavus · hüdrofoobsus · ainete püsivus keskkonnas.

Loodus → Keskkonnaanalüüs
50 allalaadimist
Keskkonnakeemia
15
pdf

Keskkonnakeemia

Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mitmest erineva struktuuriga ainest pH Sõltuvalt keskonna iseloomust on pH väärtused erinevad: neutraalne keskkond [H+] = [OH-] pH = 7

Keemia → Keskkonnakeemia
153 allalaadimist
Keskkonnaõigus
31
doc

Keskkonnaõigus

Teaduslik määramatus teaduse rolli ümberhindamine teadus ei tea kõiki vastuseid ja ei ole võimeline paljude lood protsesside seoseid ja inimteg mõju avastama ja ette ennustama Evp ­ 1) kui tegevus kujutab endast ohtu in tervisele või kkle, tuleb ettevaatusabinõusid rakend isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult tõestatud (1998 Wingspread) 2) riigid jätkavad evp rakend, mis seisneb meetmete võtmises, et ära hoida püsivate, toksiliste või bioakumuleeruvate ainete potents kahjulikku mõju ja seda isegi juhul, kui puud teaduslikud tõendid (1990 III Põhjamere kaitse) 3) Rio deklaratsiooni printsiip 1992 (tavaõigus): "Kk kaitsmise eesmärgil tuleb riikide poolt laialdaselt rakendada evp. Tõsiste ja taastamatute kkkahjustuste ohu korral ei tohi teadusliku tõenduse puudumine olla põhjuseks edasiste kkkahjustuste vältimiseks meetmete mittevõtmiseks"

Õigus → Õigus
318 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun