Ekstsess näitab jaotus sabade suhtelist väljavenitatust võrreldes normaaljaotusega. 6) Mood: Moodiks nimetatakse diskreetse juhusliku suuruse puhul suurima tõenäosusega juhusliku suuruse väärtust, pideva jaotuse korral jaotustiheduse graafiku maksimumkohta. 7) Variatsioonitegur: Positivsete juhuslike suuruste (X0) korral kasutatakse juhusliku suuruse suhtelise hajuvuse iseloomustamiseks. 8) Jaotuse parameetrid Olulisemad jaotuse parameetrid Olulisemad diskreetseda jaotusseadused 1) Binomiaaljaotus: Binomiaaljaotus tekib nn Bernoulli katsete skeemi kasutamisel: tehakse järjest n sõltumatut katset, mille tulemusel võib toimuda sündmus A. Sündmuse A toimumise tõenäosus igas katses on p, ja vastavalt mittetoimumise tõenäosus q = 1 p 2)Poissonijaotus: on vaadeldav kui binomiaaljaotuse piirjuhtum, kui p 0 ja n . Jaotus on kasutatav sellistes olukordades, kus juhuslikel ajahetkedel tekivad mingid sõltumatud sündmused suht
Kui jaotuse sabad kahanevad kiiremini kui normaaljaotuse korral, on ekstsess negatiivne.Kui aeglasemalt, siis positiivne. Moodiks nim diskreetse juhusliku suuruse puhul suurima tõenäosusega juhusliku suuruse väärtust, pideva jaotuse korral jaotustiheduse graafiku maksimumkohta. Positiivsete juhuslike suuruste korral kasutatakse juhusliku suuruse suhtelise hajuvuse iseloomustamiseks variatsioonitegurit, mis defineeritakse standardhälbe ja keskväärtuse suhtena v=sigma/müüga. Binomiaaljaotus tekib Bernoulli katsete skeemi kasutamisel: tehakse järjest n sõltumatut katset, mille tulemusel võib toimuda sündmus A. Sündmuse A tõenäosus igas katses on p ja vastavalt mittetoimumise tõenäosus q=1-p. Olgu m nende katsete arv, milles toimub sündmus A, siis m on juhuslik suurus ja igas katseseerias erinev. Siis m on jaotunud binomiaaljaotuse järgi. Poissoni jaotus on vaadeldav kui binomiaaljaotuse piirjuhtum, kui p0 ja nlõpmatus.
jaotuse korral jaotustiheduse graafiku maksimumkohta. Positiivsete juhuslike suuruste korral kasutatakse juhusliku suuruse suhtelise hajuvuse iseloomustamiseks variatsioonitegurit, mis defineeritakse standardhälbe ja keskväärtuse suhtena v=sigma/müüga. Pidev-diskreetsed juhuslikud suurused tekivad sagedamini piirangute olemasolul juhuslike suuruste moodustumisel(nt. Piiratud säilivusaeg) Binomiaaljaotus tekib Bernoulli katsete skeemi kasutamisel: tehakse järjest n sõltumatut katset, mille tulemusel võib toimuda sündmus A. Sündmuse A tõenäosus igas katses on p ja vastavalt mittetoimumise tõenäosus q=1-p. Olgu m nende katsete arv, milles toimub sündmus A, siis m on juhuslik suurus ja igas katseseerias erinev. Siis m on jaotunud binomiaaljaotuse järgi. Poissoni jaotus on vaadeldav kui binomiaaljaotuse piirjuhtum, kui p0 ja nlõpmatus. Jaotus on
annaabi.ee 
