e) kiiruse sõltuvus pinna suurusest / peenestusest (tahkete ainete korral) mida suurem on aine pind, seda aeglasemalt toimub reaktsioon. kokkupuutepinna suurenedes reaktsiooni kiirus kasvab; pulbriga toimub reaktsioon kiiremini kui graanulitega etc. REAKTSIOONI MOLEKULAARSUS, JÄRK, MEHHANISM reaktsiooni molekulaarsus – reaktsiooni elementaaraktist osavõtvate osakeste arv (reaktsioonid, mis näevad ette 3 või enama molekuli osavõttu, kulgevad enamasti bimolekulaarsete reaktsioonide kaudu --- kuna selliseid kokkupõrkeid molekulide vahel on loomulikult kõige enam) 1) monomolekulaarne A2 -> 2A 2) bimolekulaarne A + B -> AB; 2A -> A2 3) trimolekulaarne 2A + B -> A2B; 3A -> A3 reaktsiooni järk – kontsentratsioonide astmenäitajate summa reaktsiooni kiiruse (massitoime seaduse) avaldises --- järk pole suurem kui 3 I järku reaktsioon: v = k*c(A)
ajalist muutumist.Tegelikkuses, kui on tegemist keerukamate mehhanismidega, võib eeldada, et reaktsioonist osavõttev kompponent teatud reaktsioonide tulemusena tekib ka teatid reaktsioonide tulemusena hävib. 7. Monomolekulaarsed reaksioonid gaasi faasis. Monomolekulaarsete keemiliste reaktsioonide elementaarprotsess on üksikmolekulide spontaanne lagunemine. Katseandmed näitavad, et lagunemisreaktsioonide kiiruse temperatuurist sõltuvus on täiesti analoodiline vastava sõltuvusega bimolekulaarsete reaktsioonide korral. Seega peab molekulide lagunemine olema seotud milekulide omavaheliste põrkumistega. Tõepäraseks peetakse F.A. Lindemanni (1922) skeemi, mille kohaselt reaktsiooni A B + C toimumisele eelneb osakese A aktiveerimine binaarse põrke tagajärjel. Monomolekulaarne reaktsioon sisaldab seega jäärgmisi staadiume: 1. aktivatsioon A+A=A*+A 2. molekuli lagunemine A*=B+C, 3. desaktivatsioon A*+A=A+A
(massitoimeseaduse põhjal koostatud) reaktsioonikiiruse võrrandis. Määrab ära kontsentratsiooni muutumise Viimane esitub lineaarse sõltuvusena, mille graafiku iseloomu ajas. (sirge) tõusu abiga saab leida aktivatsioonienergia. Reaktsiooni järk, erinevalt molekulaarsusest, ei ole Arrhenius tuletas oma võrrandi bimolekulaarsete reaktsiooni mehhanismiga üldse seotud. Kuna aga reaktsioonide alusel. Mõistmaks, miks reaktsioonikiirus reaktsiooni suurim võimalik molekulaarsus on 3, on ka temperatuuri tõusuga koos kasvab, tuleb tema mõttekäik maksimaalne reaktsiooni järk 3. osaliselt kaasa teha. I järku reaktsioon massitoimeseaduse järgi A +B= AB
siis toimub difusioon piisavalt, et kogu aeg on kogu süsteemis ühtlane konts, mis langeb süsteemis. Kui 3D difusioon takistatud, siis substraat ei pääse ligi, ensüümid võivad olla filamentide küljes, siis pole difusioon piisav, et tagada kontsentratsiooni ühtlust. Keemilises kineetikas eeldatakse alati, et kontsentratsioon on ühtlustunud. Segunemiselement on relevantne ainult bimolekulaarsete reaktsioonide puhul. T+TS Kui isesegunemine pole piisav, siis on kiiruskonstant sõltuv ajast. k(t)=k0t-h k0 on siis, kui oleks piisav segunemine. Reaktsioonil oleks just nagu mälu. Ntx kaks fraktalanumat (difusioon on piiratud, isesegunemine pole piisav). Vaageldaval ajahetkel on konts mõlemas anumas võrdne, ühes reakt kestnud 4 sek ja teises 100 sek (lähteaine konts oli lihtsalt suurem). Kiirus peaks siis olema pm võrdne, aga fraktalanumate puhul on esimeses anumas reaktsioon 5
annaabi.ee 
