kaitstava mootori jõuahelasse vahetult (joonis 1.20.a) või voolutrafode sekundaarahelate kaudu (joonis 1.20.b) reeglina kontaktori jõukontaktide ja mootori vahele. Termorelee(de) avanevad kontaktid lülitatakse kontaktori mähise ahelasse (joonis 1.20.c). Joonis 1.20 Elektrimootorit kaitseb ülekoormuse eest ka kaitselüliti, kui ta on varustatud termiliste vabastitega. Tavaliselt on nendeks bimetallplaatidega vabastid. Bimetalltermoreleede või termiliste vabastite nimivool valitakse tingimuse Itermo = (1,0...1,15) In järgi, kus In on kaitstava mootori nimivool. Bimetalltermoreleede või -vabastite oluliseks puuduseks on see, et nad rakenduvad sõltuvalt bimetallplaadi, mitte aga kaitstava mootori mähiste temperatuurist. Seetõttu ei ole garanteeritud mootori kindel kaitse. Samuti ei reageeri nad lühiajalisele ülekoormusele tänu bimetallplaadi soojuslikule inertsile. Raskendatud on ka vahe-
Harilikult katkestavad need lühise korral seadme toite millisekundite vältel. Reeglina tagavad automaatkaitselülitid muunduri vajaliku kaitse ka liigkoormuse, liiga lühikese käivituskestuse ja liiga suurte käivitusvoolude korral. Kaitselülitid pole aga parimateks lühisekaitseseadmeteks. Palju tõhusam on tüürimpulsside blokeerimine, kui muundur läheb alalditalitlusest üle vahelditalitlusse. Antud meetodid nõuavad täiendavaid andurilülitusi, näiteks termistoride või bimetalltermoreleede paigaldamist mootori mähistesse. Need tuleb paigaldada kohtadesse, kus võib ilmneda mähise, aga ka mootori teiste osade lubatust kõrgem temperatuur. Andurlülitused kaitsevad muundurit liigvoolu, liiga intensiivse lülituse, pöörleva koormuse kinnikiilumise, ühefaasilise käivituse, pinge ja sageduse kõikumise, sobimatute jahutustingimuste ja mootori laagrite rikke korral. Kaitseseadmed on samuti ka filtrid, drosselid ja reaktorid. Liigpingekaitse tagatakse
annaabi.ee 
