Professor Hart väidab, et surmalähedaste kogemustega ( või kehast välju- mise kogemustega ) kaasnevad ,,astraalkujud" sarnanevad väga palju just surnute inimestega, mis viirastustena või kummitustena elavatele ennast ilmutavad. Ameerikas on kehast väljumise uuringuid korraldanud peale Harti ja Osise ka Charles T. Tart, kuid Inglismaal on neid nähtusi uurinud Oxfordi uurijad Crokal ja Celia Green. Suurel hulgal ,,subjektiivseid" inimese kehast eraldumise kogemusi ja ka bilokatsiooniilmingute andmeid, mis on kõrvaltvaatajate poolt kinnitatud, on aegade jooksul kogunud uurijad nagu näiteks inglased Myers ja Gurney, sakslane du Prel, itaallane Bozzano, prantslased Durville ja Lancelin. Inimestega, kellel esinevad bilokatsioonivõimed, on mõlemal juhul sooritatud väga häid laborieks- perimente. Näiteks kui inimesest eraldub ,,tihenenud astraalkeha", on ta ikkagi võimeline näiteks lauale koputama ja liigutama tooli, lauda või ust. Nii on selgunud Durville´i eksperimentidest.
Professor Hart väidab, et surmalähedaste kogemustega ( või kehast välju- mise kogemustega ) kaasnevad ,,astraalkujud" sarnanevad väga palju just surnute inimestega, mis viirastustena või kummitustena elavatele ennast ilmutavad. Ameerikas on kehast väljumise uuringuid korraldanud peale Harti ja Osise ka Charles T. Tart, kuid Inglismaal on neid nähtusi uurinud Oxfordi uurijad Crokal ja Celia Green. Suurel hulgal ,,subjektiivseid" inimese kehast eraldumise kogemusi ja ka bilokatsiooniilmingute andmeid, mis on kõrvaltvaatajate poolt kinnitatud, on aegade jooksul kogunud uurijad nagu näiteks inglased Myers ja Gurney, sakslane du Prel, itaallane Bozzano, prantslased Durville ja Lancelin. Inimestega, kellel esinevad bilokatsioonivõimed, on mõlemal juhul sooritatud väga häid laborieks- perimente. Näiteks kui inimesest eraldub ,,tihenenud astraalkeha", on ta ikkagi võimeline näiteks lauale koputama ja liigutama tooli, lauda või ust. Nii on selgunud Durville´i eksperimentidest.
mise kogemustega ) kaasnevad „astraalkujud“ sarnanevad väga palju just surnute inimestega, mis viirastustena või kummitustena elavatele ennast ilmutavad. Ameerikas on kehast väljumise 72 uuringuid korraldanud peale Harti ja Osise ka Charles T. Tart, kuid Inglismaal on neid nähtusi uurinud Oxfordi uurijad Crokal ja Celia Green. Suurel hulgal „subjektiivseid“ inimese kehast eraldumise kogemusi ja ka bilokatsiooniilmingute andmeid, mis on kõrvaltvaatajate poolt kinnitatud, on aegade jooksul kogunud uurijad nagu näiteks inglased Myers ja Gurney, sakslane du Prel, itaallane Bozzano, prantslased Durville ja Lancelin. Inimestega, kellel esinevad bilokatsioonivõimed, on mõlemal juhul sooritatud väga häid laborieks- perimente. Näiteks kui inimesest eraldub „tihenenud astraalkeha“, on ta ikkagi võimeline näiteks lauale koputama ja liigutama tooli, lauda või ust. Nii on selgunud Durville´i eksperimentidest
annaabi.ee 
