Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Bilansipäeval on Euroopa Keskpanga valuutakurss järgmine: 1 € = 1,445 $ Ümberhindluse arvestus: ostja võlg praegu 10405,83 – 6937,22 = 3468,61 Ostja tegelik võlg 5000 $ : 1,445 = 3460,21 Võlg on vähenenud 8,4 Kirjend: D 4501 8,4 K 10312 8,4 6. Varud Varud on varad: a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel.
Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 6. Kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed oma kapitalist;
Bilanssis on protsentuaalselt suured muudatused toimunud lühiajalistes kohustustes (erinevad võlad tarnjatele, töötajatele jms.), mis on vähenenud 750624€’lt 498715€’le, mis teeb 33,6%. Sellest suurim muutus toimus võlgades tarnjatele, mis vähenes 110357€’lt 59319€’le, mis on ligi 46,3%, ehk võlad tarnjatele on vähenenud pea poole võrra.
Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamisekohustlase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) Kasumiaruanne ehk tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamise aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kasumiaruande formaadid: liigendamata ja liigendatud.
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit Börs on institutsioon, mis pakub kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele (börsimaakler) ja teistele väärtpaberituru osalistele tegeleda aktsiate ja teiste väärtpaberitega kauplemisega
Bilansi aktiva - ja passivakirjete kontode kontoklassi tähistavad koodi kolm esimestnumbrit, kusjuures kontoklassi teine ja kolmas number viitavad RPS- lisas 1 toodudbilansikirjetele ja – alaliigendustele [12]. varad kontod (kontoklass 100-199) • käibevara kontod (kontoklass 100-159) • põhivara kontod (kontoklass 160-199)
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) (RS § 18). Seega näitab bilanss ettevõtte finantsseisu teatud kindlal ajahetkel Raamatupidamine algab ja lõpeb bilansiga (RS § 26).
Bilansi aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel (vt RS lisas 1 toodud bilansiskeemi) ja bilansi kohustuste kirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjestuses kuuluvad kohustused tasumisele), omakapitali kirjed esitatakse kestvusprintsiibil.
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansis aktiva (vara) pool peab võrduma passiva (kohustuste ja omakapitali ehk vara katteallikate) poolega
Bilanss – on finantsolukorra aruanne teatud kuupäeva seisuga,hõlmates varad,kohustused ja omakapitali.Raamatupidamisbilanss-on raamtupidamisaaruanne,mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara,kohustusi ja omakapitali.
Bilansi vertikaalanalüüsist on näha, ettevõtte käibevarade osakaal koguvarade suhtes on kolme aasta jooksul sama, erinevus on vaid 1%. 2010. aastal vähenes raha osatähtsus väga palju, nimelt langes see 2009 aasta 64. protsendilt 2010. aasta 10% protsendile.
Bilanss - ettevõtte finantspositsiooni aruanne • Bilanss on võrreldav fotoga ettevõtte hetkeseisust • Ta näitab, kuskohast pärinevad ettevõtte vahendid ja milleks neid on kasutatud, s.t. kajastab ettevõtte varasid ja kohustusi
Bilansi andmed on vajalikud omanikutele selleks, et kontrollida paigaldatud kapitali seisundi, juhtorganile – analüüsiks ja edasitegevuse planeerimiseks, pankadele ja krediitasutustele – ettevõtte finantsstabiilsuse hindamiseks.
Bilanss – (finantsseisundi aruanne) raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara fikseerimise allikaid ( kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb aktivast ja passivast.
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansi asemel võib kasutada seega ka terminit finantsseisukorra aruanne.
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis iseloomustab raamatupidamiskohustuslase finantsmajanduslikku olukorda rahalises väljenduses ehk kajastab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali teatud ajamomendil.
Bilansipäeval on laenuandjal õigus laen koheselt tagasi kutsuda, siis kajastatakse antud laenu lühiajalise kohustusena, isegi juhul, kui pärast bilansipäeva on laenuandjalt saadud nõusolek, et ta oma õigust ei kasuta.
Bilateraalne - kahepoolne, multilateraalne- mitme osapoolega Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.
Bilanss - …on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga • Senised majandustulemused peaks võimaldama hinnata majandustegevuse raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali.
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS § 3). Seega bilanss näitab ettevõtte finantsseisu kindlal ajahetkel.
Bilanss - 3,75 -4,77 -5,48 -5,52 -12,23 -6,97 0,76 Eesti astumise järel Euroopa Liitu kasvas Venemaa osakaal Eesti ekspordis 4%-lt ligi ​ 9%-ni, kuna kadusid Venemaa seatud tollitõkked.
Bilansi üldskeem - Aktiva (käibe- ja põhivara), Passiva (lühiajalised ja pikaajalised kohustised, omakapital) g. Vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus.
Bilanssides – mõlemad on märgatavalt vähendanud laenumahtu suhtena sisemajanduse kogutoodangusse (SKP). Tänu sellele on vabanenud täiendavaid ressursse tarbimiseks ja investeerimiseks.
Bilansiline meetod – põhineb J.v.Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale;  Soovituslik meetod;  Funktsionaalne meetod – kõige täpsem, taime arvestav meetod.
Bilanss - on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga RK-se finantsseisundit ( vara, kohustusi ja omakapitali ). Varad = kohustused + omakapital.
Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab antudkuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara,kohustusi ja omakapitali).
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga RPK finantsseisundit: Varad, kohustused ja omakapital (Bilansi valem?)  Aktiva ja passiva
Bilansi andmed on vajalikud omanikutele selleks, et kontrollida paigaldatud kapitali seisundi, juhtorganile – analüüsiks ja edasitegevuse planeerimiseks, pankadele ja
Bilansilised näitajad on minevikulised ega kajasta varade väärtust antud hetkel, siis ei saa üldiselt kunagi väita, et ettevõtte hetkeväärtus on võrdne bilansilisega.
Bilansiskeemi – eemalda nii vara aktivast kui kohustused passiva ülemiselt osalt ja alles jääbki omakapital, mida hellitatakse tihtilugu netovara nimetusega.
Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed.
Bilanss on üles ehitatud likviidsuse seisukohast lähtudes: Lääne-Euroopas esitatakse bilansikirjed likviidsuse kasvamise suunas, Eestis aga vastupidi.
Bilanss – tasakaal, geograafias neeldumine ja eraldumine Lk 38 kiirgusbilanss Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest.
Bilanss - raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamis- kohuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
Bilanss on taimedes oluline 1. ainete lahustumisel, 2. ainete transportimisel, 3. termoregulatsioonis, 4. osalemisel keemilistes reaktsioonides.
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mida peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Ta iseloomustab raamatupidamiskohuslase vara ning oma-ja
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on kõik varad ( aktiva) ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital ( passiva).
Bilansi üldsumma on nüüd seetõttu 97 365 €. Enne tehingut: Pärast tehingut: aktiva passiva aktiva passiva 87 365.- 87 365.- 97 365.- 97 365.-
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
Bilansiväliseks tegevuseks on garantiide andmine ja bilansiväliste kohustuste võtmine laenulimiitide avamise ja tagasiostulepingute sõlmimise läbi.
Bilanss - aruanne, mis näitab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses
Bilansi aktivakirjed on järjestatud vastavalt nende likviidsuse kahanemisele, see tähendab, et kui kiiresti saab varad rahaks konverteerida.
Bilanss – raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, omakapitali ja kohustusi.
Bilanss on muutunud negatiivseks, samas ei enam nii hull, kui oli 2006.a. (-7135,7) ja bilanss liigub taaskord positiivse poole.
Bilanss – on raamatupidamisülesanne, mis kajastab ettevõtte finantsolukorda teatud kuupäeva seisuga rahalises väljenduses.
Bilansi valem - V=KOH+OK (aktiva=passiva, käibevarad+põhivarad=lüh.ajalised kaubad, ettemaksed varude eest) muud võlad), lühiaj.
Bilansimudelid ehk majandusliku tasakaalumudelid koostatakse majandussüsteemidele, mis on samaaegselt nii tootjad, kui ka tarbijad.
Bilanss on finantsolukorra aruanne teatud kuupäeva seisuga, hõlmates varad (aktiva), kohustused ja omakapitali (passivad).
Bilansi aktiva e. varad − vahendid, mis on e/v käsutuses erinevas vormis: raha, väärtpa- berid, nõuded, varud ja põhivarad.
Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mille ühel poole on kõik varad ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital
Bilanss on ettevõtte iseloomu parim näitaja – seal näed firma tõelist palet, kõigi heade ja halbade külgedega.
Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul.
Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuskase finantsseisundit.
Bilanss - 128 10 (jälgida ka eelnevat tabelit). Negatiivne Ca ja Mg bilanss on vaja katta põldude lupjamisega.
Bilanss – Aktiva (varad – näitab, mis sul on) ja passiva (aktiva allikad ehk kustkohast varad oled saanud).
Bilansilised - selle kohaselt tuleb toiteelemente väetisega mulda tagasi viia sama palju kui me saagiga eemaldame.
Bilansi aktivakirjed on järjestatud likviidsuse järgi – nimistu algab kõige lihtsamini rahaks muudetavatest varadest.
Bil - süm loomad on aktiivsed (tänu peas asuvatele meeleelunditele). 17. Sammsümmeetria e metameeria.
Bilanss on pilt ettevõtte seisundist teatud momendil ja tähendab tasakaalu varade ja nende allikate vahel.
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga firma vara, kohustusi ja omakapitali.
Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana.
Bilanss - aruanne, mis kajastab ettevõtte vara, kohustisi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga.
Bilansiline ehk arvestuslik väärtus- see on raamaatupidamisbilansis kajastatud varade maksumus.
Bilansimahust - mis läheb rahapakkumisse kas sularaha kujul või jääb arvele pangandussüsteemi.
Bilanss – keharakkudesse tuleb N rohkem kui väljutub, iseloomulik väikelapsele, rasedale.
Bilanss – finantsaruanne, mis koondab firma varad, võlad ja omakapitali teatud ajahetkel.
Bilanss on aga kõikunud seinast seina, kuid viimasel ajal on see paremuse poole läinud.
Bilansikirje - bilansis kajastatud eraldi rida, mis on vara, kohustuste või omakapitali liik
Bilansikirje – eraldi nimetuse ja summaga väljendatud vara liik või vara katteallikas.
Bilansikirje algjääk on 100%, järgneva perioodi jääk aga bilansikirje jäägi suhe algperioodi
Bilanss - informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul.
Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul.
Bilansi aktivas on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses.
Bilabiaalsed – mood kahe huule kokkupuutel m ja p. Dentaalid – hammashäälikud.
Bilansiline tasakaal – turusituatsioon kus nõudlus ja pakkumine on väärtuselt võrdsed.
Bilansiline meetod – põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale.
Bilansi põhivõrrand e. raamatupidamisarvestuse põhivalem on aktiva = võlakohustused.
Bilansi põhivõrrand e. raamatupidamisarvestuse põhivalem on: varad= aktiva - passiva.
Bilateraalne – lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi
Bilanss on koostatud arvestusega kuni 2016 aasta neljanda kvartalini.
Bilansipäeval on Euroopa Keskpanga valuutakurss järgmine: 1 € = 1,445 $
Bilansiprognoos on kohustuslik koostada eelkõige äriühingu asutamisel.
Bilabial labio - dental Dental Post-alveolar Velar Pharyn-geal Glottal
Bilansiline väärtus on summa, millega on maa ettevõtte varades kirjas.
Bilanss - kui palju on ettevõttel varasid • ressurss.
Bilanss on oletus! SEDA TA JUST ONGI JA PEABKI OLEMA!
Vote UP
-1
Vote DOWN
Bilateraalne - lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi 2. Patrilineaarne põlvnemise arvestamine- lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi 3. Matrilineaarne- lapse sugulasteks loetakse ainult ema poolseid sugulasi.
Bilansi kohustused on ettevõtte laenuks võetud vahendid.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Bilansivarade pool on koostatud likviidsuse vähenemise printsiibil. Käibevarad on kiiresti realiseeritavad varad näiteks raha ja panga kontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, muud nõuded, eelseisvate perioodide kulud ja varud.
Bilansil on kaks poolt aktiva ja passiva.
Bilansi üldsumma on nüüd seetõttu 97 365 €.
Bilanss – ladestumise ja kadu suhe.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Bilansi põhivõrrand ehk raamatupidamisarvestuse põhivalem on: Aktiva= kreedit; Aktiva= deebet; Aktiva= passiva 4. Põhiaruanded on... Bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Bilansi põhivõrrand ehk raamatupidamisarvestuse põhivalem on: varad =omakapital - võlakohustused.
Vote UP
-3
Vote DOWN
Bilansimaht - aktiva ja passiva numbriline kokkuvõte



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun