◦Astma (rohkelt eosinofiile) ◦Verine röga e. veriröga (haemoptysis) ◦Võib muuta röga pruuniks ◦NB! Vajalikud uuringud ◦Dif.dgn ninaverejooks, suu, nina limaskesta vigastus? ◦Kopsu trombemboolia, tuberkuloos, bronhiit, kopsuvähk ◦Roosakas ◦Südamepuudulikkus Köhavastased ravimid • Köha on kaitserefleks, mille füsioloogiliseks ülesandeks on eemaldada hingamisteedest liigset sekreeti. • Köharetseptorid paiknevad neelu tagaseinas, kôris, trahheas, bronhide bifurkatsiooni piirkonnas ja pleuras. • Köhavastased ravimid jagunevad: b) Köhakeskust otseselt pidurdavad (Narkootilised analgeetikumid. Mittenarkootilised köhavaigistid) c) Hingamisteede pôletikulise limaskesta ärritust vähendavad (Ekspektoransid ehk rögalahtistid) Köha ravi:specialconsiderations Väikelapsed ja rasedad ◦Köha enamasti iselimiteeruv ◦Köharavimite efektiivsus küsitav ◦Soovitada võib pehmendavaid kurgupihusteid, inhalatsioone ◦Suunata arsti vastuvõtule!
parameetri r väikesel muutmisel). Väärtuse r=3.45 juures toimub järgmine bifurkatsioon, periood pikeneb jälle 2 korda ja nüüd toimub võnkumine 4 väärtuse vahel. Järgnevad bifurkatsioonid toimuvad r=3.54 ja r=3.56 aga r > 3.57 korral muutub protsess kaootiliseks. Tekib kaos. POP=0.1 Muut=(r-1)*POP-r*POP^2 20.Feigenbaumi arvud- Kaks konstanti: (koordinaat) = 4.66920160910299067185320382... ja (amplituut) = 2.502907875095892822283902873218...., mis kirjeldavad suhteid bifurkatsiooni diagrammil Need määravad, millisel r väärtusel tekib uus bifurkatsioon. Feigenbaumi arvud on universaalsed- nad kehtivad iga süsteemi puhul, kui ainult on tegemist perioodi kahendumisega. Kaose võrdlus juhuslikkusega: Kui ei saa mingit protsessi täpselt määrata siis jääb sisse teatav juhuslikkus- mingi juhuslik element võib määrata süsteemi käitumise suuna. Kaoseni võime aga jõuda ka siis, kui mudel on kindlalt determineeritud, kõik tegurid ja
3. Kõhuosa:kõhuõõnes (cavum abdominis), 1-3cm Söögitoru kitsused: kitsuste kohal võivad peatuda võõrkehad 1. Anatoomilised: ● ülemineFARÜNGEAALNE - algusosas, neelu üleminekul söögitoruks (seedekanali kitsaim koht - kui ese siit läbi pääseb, läbib ta ilmselt seedekanali) ● keskmineBRONHIAALNE - ristumisel vasaku peabronhiga (hingetoru bifurkatsiooni kohal) ● alumineDIAFRAGMAALNE - vahelihase läbimiskohal Söögitoru lihased: - Ülemine ja alumine kitsus toimivad sulguritena: normaalselt suletud, va neelamise ajal - ülemine ja alumine sulgurlihas eSFINKTER, avanevad vaid toidupala edasitoimetamiseks - ülemine lihas takistab hingamisliigutuse ajal õhu sattumist söögitorru - alumise lihase funktsioneerimishäired: röhitsemine; happelise maosisaldise refluks söögitorru ja
asendis löögid seljale abaluude vahele. Kui see ei anna tulemust, suu ja neelu aspireerimine, intubatsioon ja kunstlik hingamine. Kui võõrkeha on kinni jäänud glottis’e piirkonda, võib osutuda vajalikuks erakorraline koniotoomia. Koniotoomia – sisselõige kilpkõhre ja sõrmuskõhre vahelisele elastsele osale. Apnoe – hingamise seiskumine j) Ösofaagusesse sattunud võõrkeha Võõrkehad võivad ösofaaguse füsioloogiliselt kitsamatesse kohtadesse (sõrmuskõhre taha, bifurkatsiooni piirkonda, vahelihase kõrgusele) kinni jääda. Sellega võib kaasneda inspiratoorne striidor. Võõrkehad, mis ei pääse liikuma, tuleb haiglas eemaldada endoskoopia abil. Kohapealne ravi: nagu võõrkeha aspiratsiooni korral. Ösofaagus – söögitoru Bifurkatsioon – trahhea hargnemine peabronhideks Endoskoopia – kehaõõnsuse/organi uurimine selleks sisestatud optilise instrumendi abil 268 k) Kopsuödeem e kopsuturse
annaabi.ee 
