Arvuti ei mõju kõigile inimestele ühtemoodi. Mida vanem on inimene, seda raskem on tal tööd teha. See on tigitud ealistest muutustest silmas: vanem inimene peab rohkem pingutama, et korralikult näha, seega tema silmad ka väsivad rohkem.Alates 40. eluaastast tekib tavaliselt vajadus lugemisprillide järele. Inimestel, kelle nägemine on alla 100 protsendi, on tunduvalt raskem arvuti taga töötada, kuna nende silmad on suurema pinge all. Peale tavaliste prillide kasuatakse sageli bifokaalklaase, mille ülemine osa on mõeldud kaugele vaatamiseks ja alumine osa näiteks lugemiseks. Vanasti oli kohe näha, et klaas koosneb kahest erineva lihviga osast, müüd on see üleminek sujuv ning on olemas ka multifokaalklaasid, kus tugevus muutub pidevalt kogu klaasi ulatuses. Nende prillide eelised tulevad üsna selgelt välja, kui on vaja vaheldumisi vaadatata arvutiekraani, paberit tema kõrval ja näiteks klaviatuuri. Selline tegevus koormab
(mingi põletikukolle kuskil mujal), siis ta antakse edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb,näiteks kui silm ei ole enam küllalt niiske. Mida vanem on inimene, seda raskem on tal tööd teha arvutiga. Alates 40. eluaastast tekib tavaliselt vajadus lugemisprillide järele. Inimestel, kelle nägemine on alla 100 protsendi, on tunduvalt raskem arvuti taga töötada, kuna nende silmad on suurema pinge all. Peale tavaliste prillide kasutatakse sageli bifokaalklaase, mille ülemine osa on mõeldud kaugele vaatamiseks ja alumine osa näiteks lugemiseks. Vanasti oli kohe näha, et klaas koosneb kahest erineva lihviga osast, müüd on see üleminek sujuv ning on olemas ka multifokaalklaasid, kus tugevus muutub pidevalt kogu klaasi ulatuses. Nende prillide eelised tulevad üsna selgelt välja, kui on vaja vaheldumisi vaadata arvutiekraani, paberit tema kõrval ja näiteks klaviatuuri. Selline tegevus koormab silma eriti
annaabi.ee 
