.." veel ametlikke tekste, tervishoiualaseid brosüüre ja seaduseid. 11. Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenplänter on Eestimaa esimese ajakirja väljaandja. See oli saksakeelne ja mõeldud kohalikele eesti keele huvilistele sakslastele. ,,Beiträge..." (Lisandusi) kokku 3500 lk ilmusid aastatel 1813-32, 20-s almanahhis käsitleti keeleõpetust, folkloori, kirjandust, selles pandi alus eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ja bibliograafiale. 11. Vihik oli mõeldud eesti keele õpikuks gümnaasiumidele. ,,Beiträge" kaastöölisteks olid kõik tolleaegsed ärksamad haritlased:LUce, Knüpffer, Hupel, Masing, Peterson, aga ka külaharitlased Holter ja Jervitson. Ajakirjas ilmunud luulest koostas autor kogu ,,Lillikessed". 12. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) on esimene eestlasest kirjamees ja ühtlasi teenekaim perioodil. Tema looming pakkus arendavat, publitsistlikku ja populaarteaduslikku kirjavara. Kogu 19
kirju jm. Rosenplänteri arvates pidid kõik sakslased, kes maarahvaga pidevalt suhtlesid, valdama eesti keelt. Seetõttu pidas ta vajalikuks eesti keele õpetamist ka gümnaasiumides. Üks “Beiträge” vihik oli tervenisti koostatud gümnaasiumi õpikuks, sisaldades mitmesuguseid eestikeelseid tekste tõlkeharjutuste tegemiseks. “Beiträge’s” pandi alus eesti poeetikakäsitlusele, kirjanduskriitikale ja bibliograafiale. Eesti kirjandusloo kirjutamise kavatsustega hakkas Rosenplänter esimesena koguma andmeid eestikeelsete raamatute kohta. Ta koostas kõigi ilmunud eesti raamatute retrospektiivse üldnimestiku. See käsikiri on esimeseks eesti rahvusbibliograafiaks, mille koostamist jätkati Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES). Esimesena hakkas ta koguma ka eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on säilinud G. A. Oldekopi ja K
Felmingi sõber Johann Heinrich Rosenplänter Silmapaistvam estofiil. Oma nime on ta jäädvustanud eesti vaimukultuuri kogumise, tundmaõppimise ja publitseerimise algatajana. Selleks asutas ta ajakirja ,,Beiträge". Ajakiri, kuigi saksakeelne, oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele. Avaldati suur valik rahvalaule ja jutte. ,,Beiträge" pani aluse ka eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ning bibliograafiale. Rosenplänteri suhtumine eesti keelde oli sügavalt lugupidav. Sellega ühenduses väärib märkimist ,,Beiträge" XI vihik, mis oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile, arvestusega, et maakeel võetakse seal õppekavasse. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad sakslased arstid, mõisnikud, kaupmehed, kohtunikud ja igasugused muud ametimehed oskama eesti keelt. ,,Beiträges" hakkas ka esinema eesti soost autoreid.
1935a on raamatu aasta. Wanradt-Koelli katekismus 1535 (võeti raamatu aasta aluseks) Järgmine on 1975. aastal, kui möödub 450 aastat eestikeelsest trükitud raamatust (1525a) Kogumik ,,Raamatu osa Eesti arengus", Tartus, Eesti Kirjanduse Seltsi poolt 1935a ilmunud. Richard Antik Eesti raamat 1535-1935 ,,Arvulised kokkuvõtted. Arengusuunad. Reproduktsioonid" Tartu 1936. Samuti oli Antik ka esimene, kes tegi statistikat, palju neid raamatuid ilmunud on ning pani aluse Eesti raamatu bibliograafiale. Jaan Roos Lühike eesti raamatu ajalugu : selle väline, sisuline ja keeleline areng 400 aasta jooksul (sari ,,Elav Teadus). Nõukogude aeg Välis-Eesti uurijad Herbert Salu, Vello Helk, Paul Johansen Eestis Voldemar Miller (1911-2006) INFOALLIKAD JA INFOOTSING 1. Infoallikate klassifikatsioon/liigitus. Viiteinfoallikad - olemus, tähtsus, näiteid. Infoallikas allikas informatsiooni saamiseks või infootsingu edendamiseks. Infoallikad jagunevad:
lähemaks tundmaõppimiseks“, I - XX, 1813 – 1832, kokku üle 3500 lk). Ajakiri, kuigi 31 saksakeelne, oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele. Paljude kaastööliste abil koguti ja avaldati suur valik rahvalaule ja –jutte, „Beiträge“ pani aluse ka eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ning bibliograafiale. Rosenplänteri suhtumine eesti keelesse oli sügavalt lugupidav. Sellega ühenduses väärib märkimist „Beiträge“ XI vihik (1818), mis oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile, arvestusega, et maakeel võetakse seal õppekavasse. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad sakslased – arstid, mõisnikud, kaupmehed, kohtunikud ja igasugused muud ametimehed – oskama eesti keelt. „Beiträge“ kaastööliste ring oli lai. Lisaks saksa haritlastele (J. W. L
annaabi.ee 
