teisiti toimima. Lapsepõlve ei ole alati nähtud ühtmoodi. Praegu teame hästi, et lapselt ei saa oodata või nõuda sedasama mis täiskasvanult. Tänapäeval tunnustatakse ka lapsepõlve kui väärtust omaette: lapsepõlve ei käsitata vai täiskasvanueluks ettevalmistava etapina. Huvi lapsepõlve ajaloo vastu on viimasel ajal muutunud nii elavaks, et selle ala teaduslikust kirjandusest on võimalik koostada bibliograafiaid. Lapsepõlv ja noorus ise on kultuuriilmingutena veel üsna noored (Antikainen 1986). Lapsepõlve kui omaette vanuseastme eristumine on paigutatud kord antiiki, kord keskaega. Aries (1960) arvab, et lapsepõlve erijooned on tulnud esile juba 13. sajandil, Bell (1977) aga leiab, et täiskasvanut ja las hakati teineteisest eristama alles keskajal (vrd Hurme 1985). Mainitud mõtteviisimuutustest on veel pikk tee selliste arusaamade tekkeni, mille järgi last
Sõja ajal töötas ülikoolis ja Vanemuise teatris Põgenes 1944 Soome kaudu Rootsi Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist, ning juba 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene Eesti ilukirjanduslik teos eksiilis Eesti Kirjanike Kooperatiiv kirjastuse direktor Kultuuriajakiri "Tulimuld" hakkas ilmuma 1950. aasta mais Tema eluajal nägid trükivalgust 17 luulekogu ja 17 romaani, samuti rida memuaarteoseid, esseekogusid ja bibliograafiaid Kangro on valitud Tartu Ülikooli audoktoriks, Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks Ta on pälvinud 4 Henrik Visnapuu kirjandusfondi auhinda, Eesti Kultuurfondi erakorraline kultuuriauhind elutöö eest määrati talle 1985. aastal Loodud on Bernard Kangro nimeline kirjandusauhind Võrumaaga seotud kirjanike tunnustamiseks LOOMING Vahel lõi ta teoseid uneski ning mõnel haruldasel päeval on tal olnud erilisi inspiratsioonipuhanguid, mis
hajumisest (Bradford, S.C. Sources of information on specific subjects. Engineering, 137 (1934), 8586) ning sõnastas informatsiooni hajumise seaduse (Law of Scattering, Law of Scatter, Bradford's Distribution), Bradfordi seadus. Alfred James Lotka (18801949) rakendas statistilisi meetodeid, et mõõta teadlaste produktiivsust (Lotka, A.J. 1926. The frequency distribution of scientific productivity. Journal of Washington Academy of Science 16, 317 323 ). Ta analüüsis bibliograafiaid ja leidis seaduspärasuse, et keskmiselt 61% kõigist autoritest on andnud bibliograafiasse ühe artikli. Statistilisi meetodeid rakendati ka selleks, et mõõta sõnade sagedust tekstides. Harvard lingvistikaprofessori George Kingsley Zipf (19021950) nime on saanud nn Zipf'i seadus. Tegemist on esinemissageduse analüüsiga. George K. Zipf'i seadus ütleb, et sõna esinemissagedus mingis tekstis on seoses selle sõna esinemiste arvuga (Zipf, G.K
raamtukogutööd. 1988-1991 oli nö ettevalmistav periood: Action Plan for Libraries. 10. Raamprogrammide (3.5. raamprogramm) kestel analüüsitud raamatukogunduse põhivaldkonnad. 3. RAAMPROGRAMMI perioodi (19911994) nimetatakse ka mobiliseerumise perioodiks, mille vältel kontsentreeruti peamiselt neljale analüüsivaldkonnale: 1. Arvutiseeritud bibliograafiad. Selle valdkonna eesmärgiks oli luua, suurendada ja ühtlustada masin- loetavaid bibliograafiaid ja katalooge Euroopas, tõstes sellega raamatukogude efektiivsust ja parandades nendevahelist ressursside jagamist. 2. Raamatukogude võrgustikud ja nendevahelised süsteemid. Siin oli eesmärgiks aidata luua võrguteenuseid raamatukogude vahel, kindlustades, et tehnilised võimalused oleksid kättesaadavad uute telekommunikatsiooni teenuste abil ja saavutused avatud süsteemide ühenduses (OSI) oleks täielikult läbi uuritud ja tarvitusele võetud. 3. Uuenduslikud raamatukogude teenused
veebisisu säilitamise veelgi keerulisemaks. Olgugi, et selles tegevuses osalevad kõik loojad ja arendajad, peavad kultuuriüksused siiski etendama keskset rolli hoolitsedes eeskätt salvestiste eest, mis on tehtud nende 20 säilitamise kohas ja mille eest eelmainitud üksused vastutavad. Kultuuriasutuste põhiülesanne on säilitada tsivilisatsiooni mälu, arhiive ja bibliograafiaid. Pikaajalises säilitamises osalevad üksused on peamiselt era- ja avalik-õiguslikud veebiloojad, kes peavad looma ja haldama oma digitaalarhiive rahvusvaheliste normide kohaselt. Järgmine tasand on riiklikud säilitusasutused (tavaliselt riiklikud arhiivid ja raamatukogud), kes suudavad tagada ainese pikaajalise kättesaadavuse ning autorsuse ja autoriõiguste kaitse. Lisaks kõigele muule, arvestades arvutivõrgu ülemaailmset paiknemist, on vaja
annaabi.ee 
