likvideerimisel tehtud kulutusi ja tekitatud kahju vähemalt 35 miljardile rublale. Ø Katastroofi tagajärgede likvideerimises osales rohkem kui 600 000 inimest. Tsornobõli tuumaelektrijaama katastroof ja Eesti Ø Tsornobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist kutsutud sõjaväekohuslased. Ø Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Ø Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Ø Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõts. PILDID Huvitavad lisad http:// www.epl.ee/news/valismaa/miljoninimestonsurnud1986aastatsernobolikatastroofitottu.d?id=51294 http:// forte.delfi.ee/news/teadus/veerandsajandittsernobolikatastroofisthirmpolekusagilekadunud.d?id=44 http://www.postimees
tingimustes. Katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Plahvatuse tagajärgede likvideerimisel osalesid kõigi Nõukogude Liidu liiduvabariikide elanikud, sealhulgas eestlased. Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Pripjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõtš. Plahvatuses vabanes 100 korda rohkem radiatsiooni kui Nagasakis ja Hiroshimas lõhkenud tuumarelvas. 1986.aastal ärkasid aatomielektrijaama lähedal oleva asula elanikud kohutava müra peale. Tänavale jooksnud inimesed nägid tulekuma neljanda reaktoriploki kohal
Katastroofi tagajärgede likvideerimises osales rohkem kui 600 000 inimest. Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroof ja Eesti Tšornobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV tsiiviilkaitse juht Vello Vare.[5] Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõtš. Pildid: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a1/ChernobylMIR.jpg https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d8/Chernobylreactor_1.jp g/800px-Chernobylreactor_1.jpg https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/23/Chernobyl_radiation_map_199 6.svg https://upload.wikimedia
konstruktsioonis. Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Plahvatuse tagajärgede likvideerimisel osalesid kõigi Nõukogude Liidu liiduvabariikide elanikud, sealhulgas eestlased. Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõts. Plahvatuses vabanes 100 korda rohkem radiatsiooni kui Nagasakis ja Hiroshimas lõhkenud tuumarelvas. 1986.aastal ärkasid aatomielektrijaama lähedal oleva asula elanikud kohutava müra peale.Tänavale jooksnud inimesed nägid tulekuna neljanda reaktoriploki kohal
Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Plahvatuse tagajärgede likvideerimisel osalesid kõigi Nõukogude Liidu liiduvabariikide elanikud, sealhulgas eestlased. Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõts.