Guggenheimi muuseum New Yorgis oma spiraalikujuliselt tõusva vaatesaaliga. 3 Uusimat aega iseloomustavad ehitustööde kõrge mehhaniseerimine, valmisdetailide kasutamine, uudsed viimistlusmaterjalid (alumiinium, plastmassid, klassseinad, mis paistavad läbi ainult seest välja vaatamisel), värvi osatähtsuse kasv jne. Inseneriteaduse areng on teinud võimalikuks sellised julged lahendused nagu terastrossidel või betoonkuplid, mis katavad näitusesaale, spordihalle, staadione jne. Huvitavaid näiteid võiks tuua Põhja-Itaalia tööstuspiirkonnast, kuulsa betoonispetsialisti insener Pier Luigi Nervi (1891 – 1979) tegutsemisalalt. Tema loodud Tooma spordipaleed kattev hiiglaslik betoonliud on kõigest 2,5 cm paks. Äärmiselt modernne on Brasiilia uus, tühja kõrberajatud pealinn, mille loomisest võttis osa tuntud arhitekt Oscar Niemeyer ( sünd 1907). Hinnatavad on ka
sajandi teisel poolel, ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Modernism võttis väga erinevaid vorme, enne kui ta betooni, terase ja klaasi hoovusena üle maailma sööstis. Modernistliku arhitektuuri iseloomustavad kõige paremini raudbetoonist kaldteed, välisrõdud, horisontaalsed aknad, avatud seinad, klaasplokkidest seinad ja betoonkuplid. [1] 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) loobusid arhitektid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistustest. Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu ja modernistlik arhitektuur mõjutas ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid (joonis 36). [29] Joonis 36. Empire State Building. [30]
annaabi.ee 
