Betoonkivid Tänavakivid Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 COLUMBIA-KIVI........................................................................................................... 6 TRI-RADIAL.............................................................................................................. 7 UNIKIVI.................................................................................................................... 7 PARKETT.................................................................................................................. 8 BALTI KIVITEHAS......................................................................................................... 9 UNIKIVI....
Seinad Mihkel , Jan , Hans , Rauno Väikeplokkseinad Erinevad materjalid : 1)Mullbetoonväikeplokid ( Silbet) 2)Keramsiitbetoon ( Fibo) 3)Pressitud betoonkivi (Columbia) 4)Autoklaavitud kergbetoonplokk(Aeroc) Mullbetoonväikeplokkidest seinad Võib ehitada kuni 3-korruselisi hooneid Kasutatakse nii eluhoonete,garaazide,laohoonete ja ka loomapidamishoonete ehitamiseks Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Struktuur on poorne,mille tõttu see isoleerib hästi soojust. On vastupidavad külmale Neisse imendub vähe vett Kuivavad kiiresti Müüritis on tulekindel Betoon-õõnesplokkidest seinad
Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. Kegseinad. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. plaatidega. Välimised ja sisemised seinakesed seotakse omavahel kas tellistest või mördist diafragmadega (sarrustatud rõhtvuuk). Tehiskiviseinad Boorbetoontooted Keramsiitbetoonplokid Silikaatkivid Põletatud keraamilised kärgtellised Betoonkivi Plokkseinad Seinaplokkide kasutamisel eeldatakse maksimaalselt 2-3 korruselise hoone ehitamist või kõrgemate hoonete ülemiste korruste ehitamist. Plokke võib kasutada ka korruste vaheseintes või mittekandvates välisseintes. Kuna tehnoloogiliselt võimalustest tulenevalt valmistatakse ainult teatud standardsete mõõtmetega tooteid tuleb tasub projekteerimisel jälgida moodulite mõõtusid. Poorbetoonplokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel
Keramisiitbetoonplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite ja tsementsegu segamisel, kivinemine toimub normaalrõhul. Silikaatkivid on niiskest kvartsliiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Põletatud keraamilised kärgtellised valmistatakse savist – pressitud ja kuivatatud tellised põletatakse temperatuuril kuni 950 0C, Betoonkivi valmistatakse vee, liiva, graniitkillustiku ja portlandtsemendi segust. Poorbetoonplokide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel (1-3mm) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Teisest materjalidest plokke laotakse tsement - või lubi –tsementmördil. Soojustatud raudbetoonist välispaneelid Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende
Kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis peab soojapidavus olema R0 3,57 m2K/W Soojustusmaterjalid Maapealsed ja maa-alused tarindid eraldatakse kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga kahekordne bituumenvõõp, defon, jafoplast jne. Sokkel tuleb kujundada nii, et maapinnalt üles pritsiv vesi ja lumekihi sulamine ei kahjustaks välisseina. Katta hüdroisolatsioonikihiga. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist maakivi, paekivi, graniit, marmor, betoonkivi- ja plokid. 13. Torustike viimine läbi hoone vundamendi Kui kanalisatsiooni toru läheb hoone alt läbi, pannakse see toru suurde toruhülssi ehk jämedamasse torusse selleks, et vundament vajumisel ei lõikaks kanalisatsioonitoru läbi. Suurema toru diameeter on umbes 6-7 cm suurem. 14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon Pealispinna 2
Samott tellis. Seda kasutatakse kohtades, kus ulatab tuli, kolle ja esimene lõõr. Põletatud savi segatakse uuesti toor saviga ja pannakse uuesti ahju. Nii saadakse poorne materjal . Tulekindlus vajab poorsust. Valge silikaat tellis. Seda kasutatakse korstna pitsis, välikaminates. Korstna jalga ei tohi silikaadist teha. See kivi hakkab kuuma käes lagunema. Pigi ja lubi reageerivad. Looduslikud kivid. Paekivi, graniit - välikaminad, korstnapitsid Tehiskivi, tsementkivi, kolumbia kivi, betoonkivi Ahjupotid, täitekivi. Pottahjudel Mördid. Savimört ahjude seinad Samott segu. Samott tellistele. Tulekindel plaadisegu. Villa paigaldamiseks, tuharuumi ukse kinnitamiseks, Ustele. Valumassid. Ahju detailide valamiseks. Lubjasegu. Paekivi müüridele. Tsement ei sobi paekivile paisumise pärast. Tsement mört. Välitingimustel. 1 neljale segu. Materjali arvutamine. Üks kivi 4,2 kg. Segu on 20 % kivi kaalust 2,5 tonni kütab 50 m2 ruumi. Ruum on arvestatud 2,5 m kõrge.
Keldrita hoonel tuleks väljaulatuv osa soojustada väljastpoolt. Kasutada tuleks vahtpolüsterooli. Soojustusmaterjalid Maapealsed ja maa-alused tarindid eraldatakse kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga kahekordne bituumenvõõp, defon, jafoplast jne. Sokkel tuleb kujundada nii, et maapinnalt üles pritsiv vesi ja lumekihi sulamine ei kahjustaks välisseina. Katta hüdroisolatsioonikihiga. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist maakivi, paekivi, graniit, marmor, betoonkivi- ja plokid. 13. Torustike viimine läbi hoone vundamendi Kui kanalisatsiooni toru läheb hoone alt läbi, pannakse see toru suurde toruhülssi ehk jämedamasse torusse selleks, et vundament vajumisel ei lõikaks kanalisatsioonitoru läbi. Suurema toru diameeter on umbes 6-7 cm suurem. Veetoru läheb tavaliselt vundamendi alt. Kanalisatsioonitoru, mis pannakse suurema toru sisse, viiakse läbi vundamendi. Veetorustik peab olema 0,5 m allpool pinnase külmumissügavust, seega ~ 1,5 m sügavusel.
Harjumiseks sobib jäik jõhvhari, kaabitakse kas puitkaabitsaga või seinaga sama värvi tellisetükiga. Vedelikpesu Välisseinte vedelikpesu tehakse kas kevadel või suvel, lisades veele vajaduse korral pesupulbreid või sobivaid kemikaale. Kemikaalidega pesu teevad kõige paremini fassaadipuhastusfirmad, kuid hoone omanikul on seda võimalik ka ise teha. Tellisseinad on võrdlemisi kergesti puhastatavad, happevihmade suhtes on põletatud tellis vastupidavam kui silikaat-, pae- või betoonkivi. On oluline, et pesuained ei imbuks sügavale pinna sisse ja ei söövitaks vuugimaterjali. Selleks tuleb pind algul küllastada veega, teha pesu ja siis jälle uhtuda veega. Üldmäärdumise puhul piisab seina pesemisest sünteetilise pesupulbri veega. Puhastamine pastadega Kasutatakse juhul, kui pesu ei ole rakendatav (näiteks valmisehitatud ja viimistletud ruumides) või on tegu väikeste pindadega.
Voltri 32 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Normpaindetugevuse fxk1 väärtused paralleelvuugis purunemisel Kivi tüüp fxk1 (MPa) Põhimört Õhukesekihimört Kergmört fm < 5 MPa fm 5 MPa Savitellis 0,10 0,10 0,15 0,10 Silikaatkivi 0,05 0,10 0,20 ei kasutata Betoonkivi 0,05 0,10 0,20 ei kasutata Poorbetoonkivi 0,05 0,10 0,15 0,10 Tehiskivi 0,05 0,10 ei kasutata ei kasutata Tahutud looduskivi 0,05 0,10 0,15 ei kasutata Normpaindetugevuse fxk2 väärtused ristvuugis purunemisel Kivi tüüp fxk2 (MPa) Põhimört Õhukesekihimört Kergmört
normaalrõhul (λ (λ: 0.19… 0.19…0.24 W/mK) W/mK); Silikaatkivid on niiskest kvartsliiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Põletatud keraamilised kä kärgtellised valmistatakse savist – pressitud ja kuivatatud tellised põletatakse temperatuuril kuni 9500C, (õõnesplokk λ: 0.11 W/mK) W/mK);; Betoonkivi valmistatakse vee, liiva, graniitkillustiku ja portlandtsemendi segust (õõnesplokk λ: 0.6… 0.6…0.9 W/mK, W/mK, raskebetoon 2.0 W/mK) W/mK); 23 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokid Poorbetooni põhilisteks toorainetaks on tsement, kustutamata lubi, põlevkivituha
Keramisiitbetoonplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite ja tsementsegu segamisel, kivinemine toimub normaalrõhul. Silikaatkivid on niiskest kvartsliiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Põletatud keraamilised kärgtellised valmistatakse savist – pressitud ja kuivatatud tellised põletatakse temperatuuril kuni 950 0C, Betoonkivi valmistatakse vee, liiva, graniitkillustiku ja portlandtsemendi segust. Poorbetoonplokide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel (1-3mm) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Teisest materjalidest plokke laotakse tsement - või lubi –tsementmördil. Soojustatud raudbetoonist välispaneelid Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende
märkus 1) kusest või mahukaha- 10-6 /K nemine mm/m (vt.m.2) Vahemi Arvutus- Vahemik Arvutus- Vahemik Arvutus- k väärtus väärtus väärtus Savitellis 0,5...1,5 1,0 -0,2..+1,0 vt.m.3 4...8 6 Silikaattellis 1,0...2,0 1,5 -0,4...-0,1 -0,2 9 Betoonkivi ja töödeldud looduskivi 1,0..2,0 1,5 -0,6...-0,1 -0,2 6...12 10 Kergbetoonkivi 1,0...3,0 2,0 -1,0...-0,2 -0,4 (vt.m.4) -0,2 (vt.m.5) 8...12 10 Mullbetoonkivi 1,0...2,5 1,5 -0,4...+0,2 -0,2 7...9 8 Looduskivi vt.m.6 0 -0,4...+0,7 +0,1 3...12 7 Märkused. 1
Redelil peab olema piire kõrgusel üle 1,8 m, redeli maksimaalne lubatud pikkus on 7,8 m. Kui tulekahju korral kasutatakse avariiväljapääsuna välisseina külge kinnitatud avariitreppi, siis selle kalle ei tohi olla üle 450 ja laius alla 90 cm. Trepi käsipuu kõrgus ruumi kõrgusel üle 4 m peab olema 100 cm, käsipuu pulkade vahe mitte üle 11 cm (väikelaste kukkumisoht). Välistrepp on soovitav teha ilmastikukindlast materjalist: betoon, maakivi, graniit, betoonkivi, klinkertellis, katteks sobivad ka rihveldatud keraamilised plaadid, mis ei muutu talvetingimustes libedaks. Välistrepi platvormi laius peab olema 90...100 cm, välisukse alla jäetakse tavaliselt Koostas: Meeli Kams 49 Hoone osad EPMÜ süvend jalapuhastusresti jaoks. Välistrepp koos vundamendiga peab olema eraldatud ülejäänud
annaabi.ee 
