kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine Segu konsistentsi määrati koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täideti betooniseguga kolmes kihis. Iga kiht tihendati metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikut vertikaalselt üles ning asetati betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdeti betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul millimeetrites). 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 6 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus kapis vee kohal temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel) ja -18±5oC (külmas keskkonnas). Kuupe katsetati 28 päeva vanuselt
TÖÖ NR. 10 BETOONISEGU OMADUSTE MÄÄRAMINE Betooni tugevuse kontroll Katsetatud betoonisegust valmistatakse proovikuubid seeriatena. Seeria koosneb 3 proovikuubist. Enne proovikuupide valmistamist kaetakse vormide sisepind õhukese määrdekihiga. Vormid täidetakse ja tihendatakse vibrolaual. Proovikeha pind silutakse. Proovikuubid vabastatakse vormidest 1-2 päeva pärast ja säilitatakse relatiivsel niiskusel 95% ja temperatuuril +20±2 0C kuni katsetamiseni. Proovikuupe katsetatakse 28 päeva vanuselt. Proovikeha 1 Katse käik: Mõõdetakse ära proovikeha: a =99(mm) b=99 (mm)
3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Segu tehti 3 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. Vormid täideti betooniseguga ja pind siluti kelluga. 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 3.3 Katse tulemus Betoonisegu koostis 3 liitri valmistamiseks. Tabel (1)
tsement 3,708 liiv 7,848 killustik 14,364 vesi 2,4 vesitsementte gur 2,4 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga ja pind silutakse. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 3.3Kivistunud betooni survetugevuse määramine. Betooni survetugevuse määramiseks valmistatakse betoonisegust 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Segu tõstetakse vormidesse ning tihendatakse. Katsekehade lahtine pind tasandatakse. Katsekehade kivistumine toimub kolmes erinevas keskkonnas: 1) normaaltingimusel 20+/-2oC >95% Rh 2) kuivas keskkonnas 60+/-5oC 3) külmas keskkonnas -20+/-2oC
fck – betooni normtugevus, N/mm2 σ – betooni survetugevuste kogumi standardhälbe hinnang, N/mm2. 2. Koostise arvutamine Betooni koostise arvutamisel lähtutakse betooni vajalikust keskmisest survetugevusest ja rakendatakse käesolevas töös absoluutsete mahtude printsiipi s.o. betoonisegu koostis- komponentide absoluutsete mahtude summa võrdub värskeltpaigaldatud betooni mahuga. Seejuures eeldatakse, et betoonisegu on täiesti tihe s.o. tihendamisega on betoonisegust eemaldatud kogu kaasatud õhk. Betoonisegu koostise arvutus tehakse alati 1 m3 betoonisegu kohta. 2.1. Vesi-tsementteguri arvutus Lähtudes Bolomey valemist määratakse maksimaalne vesi-tsementtegur, mis antud materjalide kvaliteedi puhul võimaldab saada nõutavat betooni survetugevust. ⎛ Ts ⎞ f cm = A ⋅ RTs ⋅ ⎜ − 0,5 ⎟, kus valem nr 2 ⎝V ⎠ fcm – betooni nõutav survetugevus, N/mm2,
Betoonisegu valmistamiseks läks vaja komponente: (289 kg/m3 ) tsementi 3,47 kg/12 l , liiva (674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7 kg/12 l ja vett (180 kg/m3 ) 2,16 kg/12 l. Vesitsementtegur on 0,62. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks lisatakse vesi ning segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Betoonisegust valmistakse vähemalt 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Betoon kivistatakse kolmes keskkonnas: normaaltingimustes (toas) ja külmas (õues), ja 60 kraadises keskkonnas. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Metallplaadile asetati Abramsi koonus, mis täideti betoon-seguga kolmes kihis. Iga kihti tihendati metallvardaga sorkides 25 korda. Lõpuks pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikult vertikaalselt üles ning mõõdeti betoonsegu koonuse vajum.
tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga (läbimõõduga 15mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täissentimeetrites. Betooni survetugevuse kontrolliks valmistatakse 2 seeriat katsekehi (3x2 kuupi servapikkusega 100mm). Vormid täidetakse betooniseguga kahes kihis ning mõlemat kihti tihendatakse vibrolaual. Segu vibreeritakse kuni täieliku tihenemiseni (õhumullide eraldumine lõpeb ja segu pinnale tekib õhuke tsementtaigna kiht). Katsekehade lahtine pind tasandatakse kelluga.
2 4.2. Segu konsistents Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatakse kooniline vorm (Abramsi koonus) ning see täidetakse kolmes kihis betooni seguga. Igat kihti tihendatakse metallvardaga ligikaudu 25 korda sorkides segu. Pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult üles ning asetatakse kõrvale, et määrata koonuse vajumit. 4.3. Betooni survetugevus Valmistatakse tehtud betoonisegust 6 katsekeha servapikkusega 100mm. Vormid täidetakse kahes kihis ning tihendatakse mõlema kihi lisamisel vibrolaual. Segu tuleb vibreerida kuni täieliku tihenemiseni ehk mil enam õhumulle ei teki ning tekib õhuke kiht katsekeha pinnale. Katsekeha pind tasandatakse kelluga. Katsekehad vabastatakse vormis ühe päeva möödumisel ning edasi pannakse need kivistuma kolme erinevasse keskkonda: normaaltingimustel ehk temperatuuril 20 ± 2°C,
Betoonisegu temperatuuri valimisel tuleb arvestada veo, betoonimese ja teiste tööetappidel toimuva temperatuuri alanemisega. Külma ilmaga soojendatakse betoonisegu valmistamiseks minevat vett ja täiteainet vastavalt vajadusele. Tsemnti ei soojendata. Kui välisõhu temp. on 0°C kõrgem, piisab harilikult vee soojendamisest. Ehitusplatsil soojendatakse täiteainet näiteks soojajakiirgurite, puhurit või auruga, aga peab olema tõhus külmakaitse. Enamasti ehitsuplatsil kasutatavast betoonisegust tuleb tehasest ja seega pole ehitusplatsil vaja seda soojendad. Betoonisõlmes kasutatakse täitematerjali soojendamiseks järgmisi võtteid: o Kiviainese sisse juhitakse aur läbi otsaku või perfomeeritud toru. o Kivimaterjali punkris on torustik või radiaatorid, mida soojendatakse auri või kuuma veeda. o Kivimnaterjalipunkrisse puhutakse kuuma õhku(90-100°C). Betoonimine Külma ilmaga käib betoonimen kiiresti ja välditakse segu jahutavaid teisaldus-ja käsitsusviise
1.3. Töö käik 1.3.1. Betooni koostise arvutuslik määramine Betooni koostise arvutamisel lähtutakse betooni vajalikust keskmisest survetugevusest. Käesolevas töös rakendatakse absoluutsete mahtude printsiipi s.o. betoonisegu koostis- komponentide absoluutsete mahtude summa võrdub värskeltpaigaldatud betooni mahuga. Seejuures eeldatakse, et betoonisegu on täiesti tihe ehk tihendamisega on betoonisegust eemaldatud kogu kaasatud õhk. Betoonisegu koostise arvutus tehakse alati 1 m 3 betoonisegu kohta. 1.3.2. Betoonisegu valmstamine Eelnevalt niisutatud nõusse lisatakse kõigepealt killustik, liiv ja siis tsement. Killustik, liiv ja tsement segatakse ühtlaseks kuivseguks. Seejärel lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Vesi lisatakse ühtlase joana ning segatakse mõnda aega. Täiendavalt tuleb segu segada
Betoonitööd 17 2.3.3. BETOONISEGU PAIGALDAMINE 1 . E T T E V A L M I S T U S Enne betoneerimise algust tuleb: • koostada varjatud tööde aktid; • raketis tuleb üle vaadata ja puhastada; tuleb veenduda, et raketisest oleks eemaldatud praht, lumi, jää ja veeloigud; puitraketis niisutada, et praod turduksid ega imaks betoonisegust vett välja; teised raketised määrida; • kontrollida, et töövuugid oleksid puhtad, ilma tsemendipiimata ja betooni pind niisutatud kuni märgumiseni. Töövuugi pinna temperatuur peaks betoonimisel olema üle 00C. • Seinte ja postide raketise põhja laotada tsementmördi (1:3) kiht paksusega 10 – 20cm, parema nakke saavutamiseks.
4 Betooni katseline kontroll: Proovisegu mahuks võeti 8 liitrit. Proovisegu valmistamisel segati väljakaalutud täitematerjalid ja tsement algul kuivalt, siis lisati vesi ning segati uuesti. Plastse segu puul kontrolliti segu töödeldavust standardkoonuse vajumise järgi. Metallalusele asetatud kooniline vorm täideti kolmes kihis ning iga kiht tihendati metallvardaga. Vorm tõsteti üles ning mõõdeti betoonisegu koonuse vajumine (OK) omaraskuse mõjul, mis oligi töödeldavuse näitajaks. Betoonisegust valmistati 3 seeriat proovikehi. Korrigeeritud segu puhul arvutati tegelik tsemendi kulu valemi 7 järgi. Proovikehasid katsetati 7 päeva vanuselt. Proovikehade survetugevus arvutati valemi 8 järgi. Betooni survetugevus leitakse kahe suurema survetugevusega kuubiku keskmisena. Betooni survetugevus 28 päeva vanuselt arvutatakse valemiga 9. Tulemused on kantud tabelisse 5. Valem 7: T = ρ0 / (1 + AL + AK + W) T – korrigeeritud tsemendi kulu [kg/m3]
Eelnevalt niisutatud nõus segatakse tsement ja liiv, lisatakse killustik, segatakse ning lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täissentimeetrites) kõrgemaist tipust. 1.4.2. Kivistunud betooni survetugevuse kontroll Vastavalt katseplaanile valmistatakse betooni survetugevuse kontrolliks proovikehad- 3 kuupi vormis, servapikkusega 100 mm. Eelnevalt määritud vormid täidetakse betooniga kahes kihis ning tihendatakse vibrolaual.
Talvine ladu- eemaldatakse harja või kelluga. Plokid rindi kastmine 5 päeva pärast valamist). mine õnnestub paremini, kui kasutada puhastatakse veega. 42-0290 Kulud ja meetodid 10 MATERJALID Eestis järgida standardi EVS-EN 771-3 nõudeid. Plokid Kergkruusplokid (vt RT 35-10834) Kergkruusplokid tehakse betoonisegust, mille täitematerjaliks on kergkruus ja peentäite- materjal. Kergkruusplokkide pikkus on 590 mm ja kõrgus 190 mm. Plokkide laius on 75…380 mm. Laius, mm kg/tk tk/alus kg/alus 75 6,5 180 1170
Selleks otstarbeks kasutatakse tavaliselt metüültselluloosi, mis seob endaga betoonisegus olevat vett, paisub mahus ja hoiab kinni betoonisegus oleva vaba vee. Veehoidvust parandavaid lisandeid kasutatakse voolavate betoonisegude kohesiivsuse parandamiseks. See võib osutuda vajalikuks juhul, kui betoonisegus peene jahuosa sisaldus ei ole piisav või kui tsemendi doseering on madal. Analoogilisi lisandeid kasutatakse ka veealuseks betoneerimiseks, et vältida tsemendi väljauhtumist betoonisegust, kui see läbib veekihi või on kontaktis ümbritseva veega. 3.5. Õhku manustavad lisandid Õhku manustavad lisandid põhjustavad betoonisegus selle segamisel üliväikeste, ühtlaselt jagunenud õhumullide teket, mis jäävad sinna ka peale kivinemist. Õhu sisseviimise põhieesmärk on kivinenud betooni külmakindluse tõstmine. Külmakindluse paranemise kõrval väheneb betooni veeimavus ja veeläbilaskvus ning paraneb jääsulatussoolade vastane püsivus
vineerkilbid 20 mm, laudest 25x100mm ja puitprussidest 50x100mm tehakse raketise kilp. Need kilbid kasutatakse terve objekti vundamentide töömahu tegemiseks. Sellistest kilpidest on lihtne ehitada sirgejoonelised raketised, kohad, kus toimub suuna muutus tehakse koha järgi lõigatud vineeritükkidest. Ennem kui hakatakse raketiskilpide paigaldamist laotatakse vundamendi alla must ehituskile. Ehituskilega tagatakse seda, et betoonisegust ei jookse tsemendipiim aluskillustiku terade vahele. 25 Pärast ehituskile paigaldamist võib alustada raketiskilpide paigaldamisega. Puuritakse otse läbi alumise puitprussi paekivi sisse auk umbes. 300mm sügavusse. Augu läbimõõt peab olema sama nagu armatuurvarras mida lüüakse läbi puitprussi paekivi sisse. Tavaliselt selleks kasutatakse armatuur läbimõõduga 10 või 12mm
keerukam ja raskem ning vajab vilunud müürseppa. Raudkivimüür nagu ka paekivimüür laotakse "kahe poolega", s.o. sisemise ja välimise pindreaga. Ka raudkivimüür ehitatakse kihiline, analoogiliselt paekivimüüriga. Mördi kokkuhoiuks kasutatakse võimalikult rohkem väikesi täitekive ja kilde. Raudkivimüüri ladumisel tuleb kasutada mörti märgiga vähemalt 50. 23 7.6 Kivibetoonmüüritis Kivibetoonmüüritis tehakse betoonisegust, millesse asetatakse horisontaalsete ridadena looduskive, nii et viimaste maht moodustab umbes poole müüritise üldmahust. Kivikbetoonis kasutatava betoonisegu püdelus peab vastama koonuse vajumisele 5...7 cm, kusjuures killustiku või kruusa jämedus ei tohi ületada 3 cm. Kasutatavad kivid peavad rahuldama samu nõudeid, mis looduskivimüüritise puhul. Kivide läbimõõt ei tohi olla suurem kui 1/3 konstruktsiooni läbimõõtu Kivid peavad olema puhastatud savist ja muust prahist
annaabi.ee 
