Nimetu
edasi juhtus see, mis nõukogude perioodil ehitistega ikka juhtus. Tööd hakkasid materjalide
puudumise tõttu venima. Esimeseks suuremaks murekohaks kujunes tsemendipuudus, mis
aeglustas sammaste valamist ning seadis objekti tähtaegse valmimise suure küsimärgi alla.
Ajaleht Edasi ajakirjanik Ivar Kostabi küsimusele tööde järje kohta 1980. aasta veebruaris
vastas vanemtöödejuhatajat Boriss Lõsjuk otsekoheselt: ,,Kui poleks olnud möödunudaastast
betoonipuudust, mis pani meid kõige paremal tööajal neljaks-viieks kuuks rohkem niisama
vahtima, oleksid sambad juba kõik valatud." (Ivar Kostabi. Sild pikeneb. Edasi 16. 02. 1980).
Uue silla ehitamisega seonduvad pinged tõusid haripunkti 1980. aasta suvel. Pool aastat
enne esialgse ehitustähtaja lõppu oli jäänud valada kolm sambapaari. Pooleli olid keerukad
14. ja 15. jõkke paigaldatavate sambapaaridega seotud tööd. Talade montaaz oli algusjärgus.