määratletavad küsimused: minimaalne tugevusklass, veekindluse nõue, õhu koguse soovitus, kaitsepooride suhte nõue, minimaalse betoonkatte nõue. Arvestatavad tegurid on veel konstruktiivsele funktsioneerimisele ja kasutusea pikendamisele suunatud tegurid: vormide ja tugede tugevus pingestatud konstruktsioonide pingetugevus, betooni kahanemis- ja pragunemisriski vähendamine, vesitsemendisuhe igal konkreetsel juhul eraldi, betoonipinna tiheduse tagamine, kulumiskindluse parandamine näiteks naelkummikoormuse vastu. 3 TTK Ehitusplats, kas ise või eelistatavalt koostöös betooni tarnijaga ja projekteerijaga, määratleb kasutatava betoonimassi omadused nii, et saavutatakse eesmärgid. Eelmainitud nõudmiste ja juhiste alusel valitakse majanduslikult ja tehniliselt kõige optimaalsem
betoonpinna pragunemist ja puudulikku naket sarruse ja betooni vahel. 2. Betoonitööd 21 2.3.4. BETOONI HOOLDUS Järelhoolduse mõte on betooni tugevustekke tagamine ja betoonipinna liiga kiire kuivamise takistamine. Järelhooldusega tagatakse eelkõige betooni tõmbetugevuse arenemine. Hästi järelhooldatud konstruktsioonil on paremad kivistunud betooni omadused, nagu näiteks kulumiskindlus ja tihedus. Äsja paigaldatud betooni hooldamise olulisemad eesmärgid seisnevas selles, et • viia miinimumini plastne mahukahanemine, millest tingitud pragunemise vältimisele tuleb pöörata erilist tähelepanu kõrgtugevusega betooni puhul;
Seinaraketis MAXIMO seinaraketis Võimaldab kiiret rakestamist ning korrapärast tõmbide paigutust MAXIMO seinaraketisega on saavutatav väga hea kvaliteediga korrapärane betoonipind. Tänu uuele tõmbisüsteemile ei ole vaja rakestamisel kasutada plasttorusid ning töö toimub vaid ühel pool raketist. See vähendab kulusid ning säästab aega ja ressursse. Lisaks paneel-seinaraketise eelistele nagu paindlikkus ja kiire paigaldamine avab MAXIMO uusi võimalusi betoonipinna vormimises läbi kilpide paigutamise. Eelised • Kiirem Spetsiaalselt arendatud MX-tie tehnoloogia võimaldab töölisel töötada ainult ühel pool raketist ning ka traditsioonilisi koonililisi plastläbiviike ei ole enam tarvis. • Tsentraalselt paigutatud tõmbiavad Tsentraalselt paigutatud tõmbiavade süsteemi puhul peavad kõik avad täidetud olema. See väldib vigu paigaldamise ajal. Samuti ei ole tarvis tühje tõmbiavasid plastkorkidega katta,
(Otsman, 1976: 26). 1.1. 6. Betooni survetegevust enim mõjutavad tegurid: · vesitsementtegur (vee ja tsemendi massi suhe); · tsemendi liik ja selle tugevusklass; · kivistumise tingimused (temperatuur, niiskus); · täitematerjalide kvaliteet ning terastikuline koostis; · seguvee kvaliteet; · betoonisegu paigaldamise kvaliteet (tihendamine, järelhooldus). 1.1.7. Järelhooldus: Järelhoolduse mõte on betooni tugevustekke tagamine ja betoonipinna liiga kiire kuivamise takistamine. Järelhooldusabinõud ning nende algusaeg ja kestus sõltuvad konstruktsioonist, selle suurusest ja vormist, kasutatud betoonist ja ümbritsevatest tingimustest. Seega põhineb sobivaima järelhooldusmeetodi valik kõigi tegurite tundmisel. (Otsman, 1976: 26). Betooni kahanemine on vastupidiselt levinud arvamusele pea sõltumatu järelhooldusaja pikkusest. Kui järelhooldus lõpetatakse, siis kahaneb betoon vee haihtumise tulemusel (kuivamiskahanemine)
Sel perioodil on betoon kõige tundlikum igasugustele mõjudele, mis võivad rikkuda tema struktuuri ja mistõttu kannatavad betooni kõik oodatavad omadused tugevus, veepidavus, külmakindlus jne. Igati tuleb vältida betooni kuivamist ja järske temperatuuri muutusi. Mõõdukas plusstemperatuur soodustab reaktsioonide kulgu ja kivinemist. Vee aurumine betooni pinnalt kutsub esile betooni kokkutõmbumise ehk mahukahanemise. Vee aurumise kiirus betooni pinnalt on sõltuvuses betoonipinna temperatuurist, keskkonna suhtelisest õhuniiskusest ja tuule kiirusest. Mida madalam on õhuniiskus, kõrgem betooni temperatuur ja suurem tuule kiirus, seda suurem on vee aurumise kiirus betooni pinnalt. Kahanemise tagajärjel tekivad betooni pinnakihis tõmbepinged. Kui need tekivad enne, kui betoon on saavutanud pingetele vastu seismiseks vajaliku tõmbetugevuse, betoon praguneb. Kuna kivinemine on protsess, mis vajab
· minimaalne tugevusklass, · veekindluse nõue, · õhu koguse soovitus, · kaitsepooride suhte nõue, · minimaalse betoonkatte nõue. Arvestatavad tegurid on veel konstruktiivsele funktsioneerimisele ja kasutusea pikendamisele suunatud tegurid: · vormide ja tugede tugevus · pingestatud konstruktsioonide pingetugevus, · betooni kahanemis- ja pragunemisriski vähendamine, · vesitsemendisuhe igal konkreetsel juhul eraldi, · betoonipinna tiheduse tagamine, · kulumiskindluse parandamine näiteks naelkummikoormuse vastu. Ehitusplats, kas ise või eelistatavalt koostöös betooni tarnijaga ja projekteerijaga, määratleb kasutatava betoonimassi omadused nii, et saavutatakse eesmärgid. Eelmainitud nõudmiste ja juhiste alusel valitakse majanduslikult ja tehniliselt kõige optimaalsem betoon, mis on nii konsistentsilt, tiheduselt kui koospüsimiselt võimalikult hästi konstruktsioonile ja tööviisile sobiv.
Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude paigaldamine sarruse kaitsekihi tsooni, samuti torude pikisuunaline paiknemine töösarruse vahetus läheduses. 3.2.2 Raketis Raketis ja selle tugikonstruktsioon tuleb teha lahenduses, mis talub värske betoonisegu omakaalu ja paigaldusaegseid lisakoormusi selliselt, et oleks tagatud konstruktsioonile esitatavate nõuete täitmine. Raketise materjal peab võimaldama betoonipinna viimistlemist projektis ette nähtud viisil ja kvaliteediklassi kohaselt. 18 4. Elementide paigaldus 4.1 Tööde teostamisprojekt Montaazitööde ettevõte koostab võimalikult varakult enne ehitustööde algust tööde teostamise projekti. Tööde teostamise projekt peab arvesse võtma konstruktsiooniosa ja elementide projekteerija
kraana abil. Betooni paigaldamine. Betoon valatakse ettevalmistatud raketisse. Vajaduse korral aetakse betoon veel laiali ja kohe tihendatakse. Betooni tihendamine toimub enamal juhul vibreerimisega. Vibreeriv betoonisegu muutub aeglaselt voolavaks massiks. See täidab hästi vormi, voolab sarrusraudade vahele ja tiheneb. Enamkasutatavad vibraatorite tüübid: Pindvibraator – see on vibreeriv plaat, mida lohistatakse üle betoonipinna. Pindvibraator tihendab betooni pealispinnalt kuni 20 cm sügavuseni. Seda kasutatakse õhemate kihtide korral. Sügav-vibraator. See kujutab endast vibreerivat nuia, mis surutakse sügavale betooni sisse. Seda kasutatakse suuremate konstruktsioonide tihendamiseks. Vibrolaud. Vibrolaud kujutab endast vibreerivat platvormi. Seda kasutatakse tehastes monteeritavate detailide tihendamiseks. Vorm asub sel juhul vibreeriva platvormi peal.
annaabi.ee 
