takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5%. · orgaanilised ühendid tekitavad tsemendi korrosiooni ja nende sisaldus ei tohi ületada üle lubatud piiri, mida kontrollitakse sel teel, et katseklaasi asetatud liiv segatakse suure hulga 3%-se NaOH vesilahusega ja lastakse seista 24tundi. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on liivas orgaanilisi ühendeid, seda tumedamaks ta läheb. Lahus ei tohi minna etalonist tumedamaks. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega teri, vahemikus 0,125...4,0 mm, või 014...5,0 mm. Mida mitmekesisema jämedusega on liiv, seda tihedam ta on ja seda vähem kulub betoonile jtsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemed ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendi kihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv.
· Väävliühendid (kõige sagedamini püriit) tekitavad tsemendi korrosiooni; nende sisaldus ei tohi olla üle1%; · Savi, mulda ja tolm (Ø 0,125mm) kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5% · Orgaanilised ühendid (peamiselt huumus) tekitavad tsemendi korrosiooni ja nende sisaldus ei tohi ületada lubatud piiri. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega liivateri, vahemikus 0,125...4,0 mm või 0,14...5,0mm. Mida mitmekesisema jämedusega liiv on seda tihedam taon ja seda vähem kulub betoonile tsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemikud ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendikihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv.
5%. · orgaanilised ühendid tekitavad tsemendi korrosiooni ja nende sisaldus ei tohi ületada üle lubatud piiri, mida kontrollitakse sel teel, et katseklaasi asetatud liiv segatakse suure hulga 3%-se NaOH vesilahusega ja lastakse seista 24tundi. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on liivas orgaanilisi ühendeid, seda tumedamaks ta läheb. Lahus ei tohi minna etalonist tumedamaks. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega teri, vahemikus 0,125...4,0 mm, või 014...5,0 mm. Mida mitmekesisema jämedusega on liiv, seda tihedam ta on ja seda vähem kulub betoonile jtsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemed ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendi kihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv.
105 lisanditest. Alati ei tarvitse lisandeid betoonis olla. Sideaine. Sideainena kasutatakse: harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi, muud eriliiki tsementi. Liiv. Liiv on raskebetooni peentäitematerjal. Kõige paremini sobib mäeliiv, millel on krobelised terad. Tsement nakkub nende terade külge hästi. Eesti liivad on siledamate teradega. Betooniliivas on võib olla kahjulikke lisandeid: vilk - see on liivas õhukeste liistakutena; väävliühendid - need tekitavad tsemendi korrosiooni; savi, muda ja tolm – need kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri ja takistavad tsemendiga nakkumist; orgaanilised ühendid (peamiselt huumus) - need tekitavad samuti tsemendi korrosiooni. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega liivateri.
annaabi.ee 
