3.Neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid 4.Radioaktiivsus,radioaktiivne kiirgus *radioaktiivsus on tuumade võime iseeneslikult kiirata *-radioaktiivsus e -lagunemine: Kui tuum on ergastatud olekus , st 1 madalamaist energiatasemetest pole lõpuni täidetud, prootonite süsteemis on auk, siis langeb sinna prooton kõrgemalt tasemelt ja kiirgab -kvandi. kiirgus on kõige suurema läbitungimisvõimega ja seda kiirgust peatab u poole meetrine betoonikiht. *-lagunemine--kiirgus tekib siis, kui tuumas on neutroneid liiga palju.Neutron muutub prootoniks ja selle protsessi käigus tekib elektron. kiirgus on elektronide voog. Tekkiv uus tuum on ergastatud ja lagunemisega kaasneb ka -kiirgus. *-lagunemine--lagunemise käigus vabaneb tuumast -osake-see on heeliumi aatomi tuum. Juhtub see siis kui aatomi tuum on liialt suur. *radioakt.kiirgus on ohtlik ja kahjulik , sest kiirgus põhjustab tuumareaktsioone aatomites,
soojuspump), soojus kandub ruumi õhu ringluse toimel. Õhksoojuspump · Keskkütte puhul ei paikne soojusallikas samas ruumis, vaid soojus kandub edasi mööda küttesüsteemi · Keskkütte võib jaotada tööpõhimõtte järgi kaheks: radiaator- ja põrandaküte · Radiaatorkütte puhul on küttekehadeks peamiselt metallist radiaatorid, mis paiknevad akende all põranda ligidal, soojuskandjaks vesi. · Põrandakütte puhul on küttekehaks kogu ruumi põranda betoonikiht, mille sees paiknevad küttetorud, soojuskandjaks on tavaliselt vesi. · Elektrikütte võib samuti jagada kaheks: elektriradiaatorid ja küttekaablid. · Elektriradiaatorid paigaldatakse samuti akende alla põranda ligi. · Küttekaablid paigaldatakse analoogselt põrandakütte torudega betoonikihi sisse. Põrandakütte ehitus ja tööpõhimõte Vesipõrandakütte ehitus · Betooni, pinnase või paneeli peal asetseb kiht soojusisolatsiooni, mis on kaetud pealt
betoneerimisel, tuleb puhastusavad katta nii, et oleks tagatud vastupanu täitebetoonist tingitud rõhule. Kõrgelt betoneerimise puhul vahepealseid horisontaalvuuke (ühendusi) täitebetoonis ei ole soovitatav teha. Betoneerimissektsioonid tuleb valida nii, et tööpäeva lõpuks jõutakse betoneerimisega müüritise lõppkõrguseni (korraga valatakse maksimaalselt 1,6 m kõrgune kiht). Hiljemalt 10 min peale betoonikihi paigaldamist tuleb alustada tihendamist vibreerimisega. Iga järgmine betoonikiht pumbatakse ja tihendatakse perioodiliselt minimaalselt 30 min ja maksimaalselt 60 min möödudes (sõltub ilmastiku-tingimustest ja betooni absorbtsioonist). See aeg on vajalik paigaldatud täitebetooni kokkutõmbumise lõppemiseks ja liigse vee imendumiseks ümbritsevasse betoonelementi. Eelpoolmainitud ooteperiood vähendab ka täitebetooni hüdraulilist survet ja nõnda väheneb ka plokkide nihkumise oht. Iga järgnev kiht
päeval hakata uut meetrit laduma ja valama seega väga lihtne. Viimistlemata jätta seda siiski ei saa, sest plokid on paigaldatud ilma mördita ja väikesed praod võivad muidu seina jääda. "Nii et väljapoole krohv või tuuletõkkeplaat ja sisse pakume näiteks looduslikku savikrohvi. Tavalist kipsi ma siin ei soovita rikub asja ära," on Jegelski kindel. Lisaks hingavusele on puitlaastploki eelis näiteks Fibo ploki ees tugevus, mille garanteerib sissevalatud 12 cm paksune betoonikiht. Võrdluseks: kui kergplokist saab ehitada kuni viis, siis puitlaastplokist tervelt 15 korrust üksteise otsa tugevusevahe on niisiis kolmekordne. Miks puitmaja? Puitu peetakse sageli vähepüsivaks ja tuleohtlikuks. Parim kinnitus väitele, et puitmaja kestab aastasadu, on vanad puumajad, mida napile hooldusele vaatamata on palju säilinud. Ka arvatakse, et puidu asemel teiste materjalide kasutamine aitab säästa metsi. Kas see ikka on nii?
Betoneerimine ja tihendamine Kõrgelt betoneerimise puhul vahepealseid horisontaalvuuke (ühendusi) täitebetoonis ei ole soovitatav teha. Betoneerimissektsioonid tuleb valida nii, et tööpäeva lõpuks jõutakse betoneerimisega müüritise lõppkõrguseni (korraga valatakse maksimaalselt 1,6 m kõrgune kiht). Hiljemalt 10 min peale betoonikihi paigaldamist tuleb alustada tihendamist vibreerimisega. Iga järgmine betoonikiht pumbatakse ja tihendatakse perioodiliselt minimaalselt 30 min ja maksimaalselt 60 min möödudes (sõltub ilmastiku-tingimustest ja betooni absorbtsioonist). See aeg on vajalik paigaldatud täitebetooni kokkutõmbumise lõppemiseks ja liigse vee imendumiseks ümbritsevasse betoonelementi. Eelpoolmainitud ooteperiood vähendab ka täitebetooni hüdraulilist survet ja nõnda väheneb ka plokkide nihkumise oht. Iga järgnev kiht tuleb paigaldamise käigus
3. ISETIHENEV BETOON Isetihenev betoon on suhteliselt hiljutine betoonitehnoloogia arendus, mille välja töötamise vajaduse tõstis esile Tokyo Ülikooli professor H.Okamura 1986. aastal. Selle algseks ajendiks oli kvalifitseeritud tööjõu pidev vähenemine Jaapanis. Kvalifitseerimata tööjõud viis aga ehitiste kvaliteedi ja nende eeldatava pikaealisuse langusele. Sagedamini põhjustas seda hoolimatu betoonisegu tihendamine, mille tagajärjel jääb armatuuri kaitsev betoonikiht poorseks või selles leidub tühemikke. Armatuur hakkab õhu juurdepääsu tõttu varakult korrodeeruma, metallist kaitsekiht karboniseerub süsihappegaasi toimel ning kaotab oma kaitsevõime. Betoon hakkab enneaegselt lagunema. Lahendus leidus isetihenevas betoonis. See voolab paika omaraskuse mõjul ja konstruktsiooni kvaliteet ei sõltu enam töölisest, kaob ka vajadus spetsiaalsete tihendusseadmete järele.
-kiirgus kiirete elektronide (või positronide) voog. -lagunemisel muundub tuumas üks neutron prootoniks, tekivad elektron ja antineutriino. Vastastikmõju tavalise ainega suhteliselt nõrk -> läbitungimisvõime suurem kui -kiirgusel. -kiirguse peatamiseks piisab plekitahvlist. -kiirgus koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia (mitu MeV). Vastastikmõju tavalise ainega nõrk -> läbitungimisvõime suur. -kiirguse peatavad vaid pliiseinad või poolemeetrine betoonikiht. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Tuumareaktsioonid: 1) raskete tuumade lõhustumine. 2) kergete tuumade liitumine (süntees). 1) Mida raskema tuumaga on tegemist, seda suurem on temas neutronite suhtarv. Raske tuuma lõhustumisel tekib kaks nn. Kildtuuma ja mõned vabad neutronid. Toimub ahelreaktsioon. 2) Kergete tuumade liitumisreaktsiooni nimetatakse termotuumareaktsiooniks, kuna
Ismay. Sellega seoses pandi alus kolme suurlaeva ehitusele - Olympic, Titanic ja Gigantic. Peale Titanicu uppumist muudeti Giganticu nimi Britannicuks. Aastatel 1902 12 oli White Star teenindanud koguni 2 179 594 inimest, kellest hukkus vaid kaks. Ükski elling ega dokk polnud gigantsete sõsarlaevade jaoks piisavalt suur, kuid lord Pirrie ei lasknud end sellest heidutada, ning ta andis korralduse üks ellingutest ümber ehitada. Ellingut pikendati umbes 60 m võrra ja valati peale 1, 4 m betoonikiht. Hiigelaurikut hakkas planeerima Thomas Andrews. Titanicu kiil pandi maha 31. märtsil 1909. aastal ellingul nr. 3. Laeva valmissaamine kestis 3 aastat, selleks kulus miljoneid töötunde. Laeval olid väärispuust mööbel, ilusad kullatud lühtrid, kogu sisseseade oli kaunis ja kallis. Inglise kaubandusministeeriumi lootusetult vananenud eeskirju ei olnud muudetud alates 1894. aastast. Aegunud eeskirjade järgi pidi igal 10 000 tonnisel
4. ISETIHENEV BETOON Isetihenev betoon on suhteliselt hiljutine betoonitehnoloogia arendus, mille välja töötamise vajaduse tõstis esile Tokyo Ülikooli professor H.Okamura 1986. aastal. Selle algseks ajendiks oli kvalifitseeritud tööjõu pidev vähenemine Jaapanis. Kvalifitseerimata tööjõud viis aga ehitiste kvaliteedi ja nende eeldatava pikaealisuse langusele. Sagedamini põhjustas seda hoolimatu betoonisegu tihendamine, mille tagajärjel jääb armatuuri kaitsev betoonikiht poorseks või selles leidub tühemikke. Armatuur hakkab õhu juurdepääsu tõttu varakult korrodeeruma, metallist kaitsekiht karboniseerub süsihappegaasi toimel ning kaotab oma kaitsevõime. Betoon hakkab enneaegselt lagunema. Lahendus leidus isetihenevas betoonis. See voolab paika omaraskuse mõjul ja konstruktsiooni kvaliteet ei sõltu enam töölisest, kaob ka vajadus spetsiaalsete tihendusseadmete järele.
veega st Ca(OH)2 lahustumine hakkavad hüdrolüüsuma ka tsementkivi teised materjalid poorsus suureneb. II tüüp- Tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega. Näiteks karboneerumine (ka karboniseerumine) Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O. pH langeb alla 8,5 järsult kiireneb terasarmatuuri korrosioon. Kvaliteetbetoonides karboneerub pinnakiht 7-8 mm sügavuseni. Kui on betoon poorne siis 7-8 a. võib betoonikiht täielikult karboneeruda. Nt mustamäe majad. III tüüp- Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside muutusedmaht suureneb. Kristallide kasv põhjustab surve mahuti seintele. Tekib ettringiit (mineraal)seob vettmaht suureneb. Tekivad soolade kristallhüdraadid. IV. Terasarmatuuri korrosioon- Betoon on tugevalt aluselinearmatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. Kui pH <8,5 + armatuuri kaitsev Fe-oksiidi
s=1,5*0,8=1,2 kN/m2 Koostas N.N 2011 8 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 4. Hoonele mõjutavad koormused Katuse omakaal pd,p1=3,4*1,2=4,08 kN/m2 (katuse soojustuse ja SPS-i omakaal on väike ja arvutuses teda ei võeta arvesse) Vahelae omakaal pd,p2=(3,4+0,09*24+1,6*0,15)*1,2=6,96 kN/m2 (HCE220, betoonikiht, müraisolatsioon) Lumekoormus qd,l=1,2*1,5=1,8 kN/m2 Kasuskoormus qd,k=2,0*1,5=3,0 kN/m2 Tuulekoormus qd,t1=0,45*1,5=0,68 kN/m2 (suruv tuul) qd,t2=-0,17*1,5=0,255 kN/m2 (tõmmev tuul) Eeldame et seina (kivid+mört) tihedus on 1950 kg/m3, siis Seina omakaal pd,s=1,95*9,8*1,2=22,93 kN/m3 Koostas N.N 2011 9
Selleks et külglaudised kivikbetooniga täitmisel laiali ei vajuks, seotakse nad omavahel Pingutustraatidega kokku. Traatide vahekauguseks püstsuunas tuleb võtta 60...80 cm olenevalt ribide mõõtmetest. Ribide ristlõige on 4...5x10 cm ja nad asetatakse üksteisest umbes 1,0 m kaugusele. Kivikbetooni paigaldamine Savi või liivsavipinnase korral tambitakse kraavi põhjale umbes 5...8 cm paksune liiva- või kruusakiht. Sellele asetatakse 15...20 cm paksune betoonikiht, millesse vajutatakse kivid vähemalt poole kõrguse sügavuselt. Kivid vajutatakse betoonisegusse vahetult pärast betoonisegu paigaldamist, jättes kivide vahele 4...6 cm laiused vahed. Kivide surumine tarduma hakanud betoonisegusse ei ole lubatud. Kivikbetooni tuleb paigaldamise käigus tihendada kihtide kaupa vibreerimisega. Vibreerimata kivikbetoonmüüritist lubatakse ainult väikesemahuliste tööde korral. Seejuures peab betooni püdelus vastama koonuse vajumisele 8...12 cm.
teised materjalid-> poorsus suureneb. Vältida läbivoolavat vett ja perioodilist märgumist ja kuivamist II tüüpi korrosioon Tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega. Näiteks karboneerumine (ka karboniseerumine) Ca(OH)2 + CO2‡CaCO3 + H2O pH langeb alla 8,5->järsult kiireneb terasarmatuuri korrosioon Kvaliteetbetoonides karboneerub pinnakiht 7-8 mm sügavuseni. Kui on betoon poorne siis 7-8 a. võib betoonikiht täielikult karboneeruda. Mustamäe majades esineb osaliselt ja täielikult karboneerunud betooni. 30 Katlamajade korstnate betoon-tsementkivi laguneb happelistes lahustes, lagundavad ka leelised ja rasvhapped-> moodustavad nn. Ca-seebi; Ka suhkrud lagundavad‡ tekivad Ca-seebi taolised ühendid. III tüüpi Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside muutused‡ maht suureneb.
materjalid-> poorsus suureneb. Vältida läbivoolavat vett ja perioodilist märgumist ja kuivamist II tüüpi korrosioon Tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega. Näiteks karboneerumine (ka karboniseerumine) Ca(OH)2 + CO2‡CaCO3 + H2O pH langeb alla 8,5->järsult kiireneb terasarmatuuri korrosioon Kvaliteetbetoonides karboneerub pinnakiht 7-8 mm sügavuseni. Kui on betoon poorne siis 7-8 a. võib betoonikiht täielikult karboneeruda. Mustamäe majades esineb osaliselt ja täielikult karboneerunud betooni. Katlamajade korstnate betoon-tsementkivi laguneb happelistes lahustes, lagundavad ka leelised ja rasvhapped-> moodustavad nn. Ca-seebi; Ka suhkrud lagundavad‡ tekivad Ca-seebi taolised ühendid. III tüüpi Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside muutused‡ maht suureneb. Kristallide kasv põhjustab surve mahuti seintele. Tekib ettringiit (mineraal)-> seob vett->maht suureneb
35 Näiteks karboneerumine (ka karboniseerumine) Ca(OH)2 + CO2‡CaCO3 + H2O pH langeb alla 8,5->järsult kiireneb terasarmatuuri korrosioon Kvaliteetbetoonides karboneerub pinnakiht 7-8 mm sügavuseni. Kui on betoon poorne siis 7-8 a. võib betoonikiht täielikult karboneeruda. Mustamäe majades esineb osaliselt ja täielikult karboneerunud betooni. Katlamajade korstnate betoon-tsementkivi laguneb happelistes lahustes, lagundavad ka leelised ja rasvhapped-> moodustavad nn. Ca-seebi; Ka suhkrud lagundavad‡ tekivad Ca-seebi taolised ühendid. III tüüpi Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st
materjalid poorsus suureneb. Vältida läbivoolavat vet ja perioodilist märgumist ja kuivatamist. II tüüp- Tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega. Näiteks karboneerumine (ka karboniseerumine) Ca(OH) 2 + CO2 CaCO3 + H2O. pH langeb alla 8,5-> järsult kiireneb terasarmatuuri korrosioon. Kvaliteetbetoonides karboneerub pinnakiht 7-8 mm sügavuseni. Kui on betoon poorne siis 7-8 a. võib betoonikiht täielikult karboneeruda. Nt mustamäe majad. III tüüp - Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside muutusedmaht suureneb. Kristallide kasv põhjustab surve mahuti seintele. Tekib ettringiit (mineraal)seob vettmaht suureneb. Tekivad soolade kristallhüdraadid. IV tüüp - Terasarmatuuri korrosioon- Betoon on tugevalt aluselinearmatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist.
katoodkaitse vooluring hoopis soodustada korrosiooni. Nord Streami gaasitraasi materjalid teras, betoon, polüuretaani vaht, polüetüleen (korrosiooni vastu). Torud kaetakse seest hõõrdumisevastase kihiga (kodulehel polnud täpsemalt kirjas, milliste materjalidega). Nord Streami korrosioonitõrje meetmed Väliselt: primaarne kaitse torud kaetakse väljast kolmekihilise polüetüleenist korrosioonivastase kihiga (mille peale pannakse omakorda betoonikiht). Sekundaarne kaitse katoodkaitse. Anode potential monitoring will also be performed to ensure the integrity of the corrosion protection system. Tehakse regulaarset kontrolli. Torude võrdlemisi paksud seinad vähendavad võimalust, et korrosioonist tekivad tõrked gaasitoru töös enne kui korrodeeruvad kohad avastatakse. Siseselt: Kõrgetasemeline teras peaks vähendama H2S-st tingitud korrosiooni. Enne, kui gaas lastakse torudesse, lastakse torud täis merevett surve(rõhu) testi jaoks
Nord Streami gaasitraasi materjalid teras, betoon, polüuretaani vaht, polüetüleen (korrosiooni vastu). Torud kaetakse seest hõõrdumisevastase kihiga (kodulehel polnud täpsemalt kirjas, milliste materjalidega). Nord Streami korrosioonitõrje meetmed Väliselt: primaarne kaitse torud kaetakse väljast kolmekihilise polüetüleenist korrosioonivastase kihiga (mille peale pannakse omakorda betoonikiht). Sekundaarne kaitse katoodkaitse. Tehakse regulaarset kontrolli. Torude võrdlemisi paksud seinad vähendavad võimalust, et korrosioonist tekkivad tõrked gaasitoru töös enne kui korrodeeruvad kohad avastatakse. Täiendav korrosioonikaitse tagatakse alumiinium- ja tsinkprotektoritega. Protektorid kujutavad endast kindlat ja iseseisvat kaitsesüsteemi lisaks korrosioonikaitsekihile. Torude välimine korrosioonikaitsekiht kaetakse rauamaaki sisaldava betoonist raskuskihiga
2.2 Vundamendid ja esimese korruse põrandad 2.2.1 Vundamentide ja esimese korruse põranda tarindus Vaadeldud elamutel oli peamiselt maakividest või paekividest lintvundament või suurtele kividele toetatud postvundament. Lintvundamendi laius oli keskmiselt 35 cm. Sokli kõrgus varieerus 0…50 cm ja väljaaste seina välispinnast enamikul elamutel 5..10 cm. Vundeerimise sügavus ei ole teada. Neljandikus elamutest oli vundamendile peale valatud täiendav betoonikiht. Vundamentide lahendused koos põrandatega on toodud Joonis 2.2. Algselt olid kõikides uuritud palkelamute eluruumides laudpõrandad, mis toetusid puidust põrandataladele. Põrandatalad toetusid vundamendile ja suurtele kividele või liivapadjale (mis oli sel juhul ka soojustuseks). Hiljem oli parema soojus- ja õhupidavuse tagamiseks põrand kaetud vineeri või topeltpõrandaga. Neljas uuritud elamus oli köögi põrand vahetatud betoonpõranda vastu
annaabi.ee 
