Sir Henry Bessemer (1813 1898) sündis ja elas Charltonis, Hertfordshire maakonnas Inglismaal. Iseõppinud inglise insener ja leidur Henry Bessemer sai jõukaks, kui leiutas nn kuldvärvis kasutatava pronksipuudri valmistamise tehnoloogia. Tema enam kui sajast leiutisest, nt nõelstants, söepliiats ja tsentrifugaalpump, on kuulsaim sulamalmist terase tootmise konvertermenetlus ehk bessemerprotsess, mis suurendas tootlikkust määratult. Bessemerprotsessi olemus Bessemerprotsess oli esimene tööstuslik protsess sulamalmist terase tootmiseks. 1856.aastal põhjendas Henry Bessemer süsiniku osatähtsust terases. Oma pöördsulatusanumates, nn. Bessemeri konverterites eraldas ta separauast süsiniku kuuma õhu tõmbe varal. Õhk juhiti konverterisse selle põhjas olevate puhumisavade (furmide) kaudu
elementidele samuti tavalisandeid: Mn, Si, P, S. Terase masstootmisel kasutatakse lähtematerjalidena toormalmi ja terasmurdu ehk rauamurdu. Et malmis on süsinikku ja lisandeid rohkem kui terastes, siis terase tootmise mõte seisneb malmi süsiniku- ja lisanditesisalduse vähendamises. Legeerteraste tootmisel tuleb täiendavalt lisada legeerivaid elemente. Esimeseks terase hulgitootmise pürometallurgiliseks meetodiks oli Inglismaal kasutusele võetud bessemerprotsess aastast 1856. Meetod põhines toormalmi õhuga läbipuhumises bessemerkonverterites, mille tulemusena õhus olev hapnik oksüdeeris süsiniku ja lisandid. Selle ja analoogse toomasprotsessi puuduseks oli terase madal kvaliteet ja piiratud tooraine baas, kuna võis kasutada vaid kindla koostisega malme. 1846. Aastal võeti Prantsusmaal kasutusse martäänprotsess, mis oli vähem tootlik, kuid andis märksa kvaliteetsema terase. Meetod võimaldas kasutada
valmistamise õpetuses, et rohmakas külmtöötlus ei võimalda elastsust saavutada. Parimat terast saadi õige maagivaliku, räbu eemaldamise, metalli mitmekordse kuumutamise, õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusena. Antiikaja terasetootmise tipptaseme näiteid, rooma damaskuse terast, on leitud Taanis Põhja-Schleswigis olevast Nydami soost. Esimeseks terase hulgitootmise pürometallurgiliseks meetodiks oli Inglismaal kasutusele võetud bessemerprotsess aastast 1856. Meetod põhines siis õhu läbipuhumisel toormalmist ,et õhus olev hapnik oksüdeeriks süsiniku ja muud lisandid. 1846 võeti Prantsusmaal kasutusse martäänprotsess ,mis oli vähem tootlikum kuid märksa parema kvaliteediga. Aastatel 1907-70 oli see meetod terase tootmiseks põhimeetod. Puhta hapniku tootmismeetodite väljatöötamine tegi võimalikuks hapnik-konverter protsessi kasutuselevõtu (1952-53 Austria). Tänapäeval on see terase hulgitootmise põhimeetodiks
ja samuti maakidest, kasutades selleks taandajaid ehk redutseerijaid. 11. Lubjakivi roll malmi tootmisel Lubjakivi täidab malmi tootmisel räbusti rolli. 12. Terase kvaliteedi tõstmine Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse elekterräbu ümbersulatust. Terase tootmisel kasutatakse lähtematerjalidena toormalmi ja terasmurdu e rauamurdu. Terase tootmise meetodite mõte seisneb malmis süsiniku- ja lisandite sisalduse vähendamises. 1) Bessemerprotsess põhineb toormalmi õhuga läbipuhumises bessemerkonverteris, mille tulemusena õhus olev hapnik oksüdeeris süsiniku ja lisandid. 2) Toomasprotsess analoogne bessemerprotsessile 3) Martäänprotsess vähem tootlik, kvaliteetsem teras. 4) Hapnikkonverterprotsess terase hulgitootmise põhimeetod. Kvaliteedile lähedane martäänprotsessis saaduga. 13. Miks on vajalik oksüdeerumisperiood? On vajalik hapniku eemaldamiseks sulametallist. 14. Vase tootmine
annaabi.ee 
