Berliini kriis 1955 - lääneriigid andsid Sks. Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt oli NSVL sama teinud Sks. Dem Vabariigiga. SLV & SDV ei tunnistanud üksteist Hallsteini doktriin e. Bonn deklareeris, et võtab SDV tunnustamist vaenuliku aktina ja katkestab suhted selle riigiga. SDVl olid diplomaatilisled suhted ainult sotsialistlike maadega. SLVl olid dipl. Suhted NSVLga. 1958 - nõudis Moskva Lääneriikide üksuste eemaldamist Lääne-Berliinist ja SDV võimudega läbirääkimiste alustamist, et saada SDVle tunnustus, kui iseseisvale riigile. Kennedy keeldus vägesid välja viimast. 13. aug.1961 - NSVL ja SDV rajasid nn. Berliini müüri. Tegelik põhjus, miks nõuti vägede ära viimist oli põgenike vool läände läbi Lääne-Berliini, aastas u. 200 000 inimest.
Usa, prantsusmaa, suurbitannoa n Liit Viidi läbi reforme berliin jagati okupatsiooni sektoriteks 1948-1949 esimene berliini kriis 1948 toimus lääne sektoris rahareform, mindi üle täielikule turumajandusele nl blokeeris tsooni piirid ja lääne berliini ähvardas nälg linna varustati õhusilla abil tekkis sõjaoht stalin tahtis et lääneliitlased loobuksid berliinist või muudaks oma poliitikat lõpuks nl andis järele ja lõpetas blokaadi berliinikriis oli murrang saksamaa jagati lõplikult 1949 1 saksamaa liitvabariik(lääne saksamaa) 2. saksamaa demokraatlik vabariik läänes peetakse berliini kriisi külmasõja alguseks ida lääne suhted muutusid varjamatult vaenulikuks 1949 NL katsetas esimest korda tuumapommi Referaat nõukogude eesti
annaabi.ee 
