Eduard Vilde
Teose lõpposa vajub küll liigsesse sentimentaalsusesse.
Psühholoogiline romaan. Konflikt põhineb armastusel.
Vilde lahkus Riiast 1890. aasta septembris. Saksamaal olles tihendas ta jällegi suhteid ,,Postimehega", avaldades seal
sarja ,,Berliini kirju". Peam sissetulekuallikaks oli följetonide ja lühijuttude kirjutamine ja oma loomingu tõlkimine.
Berliiniaegsest eestikeelsest toodangust tuleks ära mainida ,,Suguvend Johannes", ,,Kondivalu kõrtsirahvas", jutustus
,,Kuul" jm. Augustis 1891 astus Vilde abiellu Antonie Gronauga, mida hiljem hindas elu suurimaks rumaluseks.
Saksamaal luges Vilde uusimaid realistlikke töid, külastas usinasti teatrit (uudne lavakunst, eksperimentaalsus) ja ka
Riigipäeva (sotsiaaldemokraatlikud põhimõtted).
1892. aastal pöördus Vilde tagasi kodumaale, kavatses Karjakülas kirjutada