3.4 Kandevime määramise teised meetodid Tuntumad tugevusparameetrite normväärtused ja c ning vastavad ühtlase lineaarselt deformeeruva isotroopse poolruumi pinnal. Valemi kandevõime arvutamise meetodid on Meyerhofi, Balla, Vesic, Brinch- osavarutegurid. Kasutatakse ka varutegurit Fs=s/sv , kus s on pinnase paigutuse arvutamiseks: s=[(1-v2)*f*B*p]/E, kus B on vundamendi Hanseni, Sokolovski ja Berezantsevi uurimustel rajanevad teooriad. Need tegelik nihketugevus lihkepinnal ja sv püsivuse tagamiseks vajalik laius, lahendid baseeruvad erinevatel arvutusmudelitel ja eksperimentaalsetel nihketugevus. Kõverjoonelist lihkepinda kasutavate arvutusmeetodite p on pinge talla all, E on deformatsioonimoodul, v on Poisson'i tegur, f on uurimistel
tugevusparameetreid c' = 2/3 c ja tan' = 2/3tan. Hilisemad uurimused on näidanud, et mõned Terzaghi poolt kasutatud eeldused ei ole piisavalt täpsed ja seetõttu praktikas kasutatakse tema kandevõimetegureid järjest vähem. 8.3.3 Kandevõime määramise teised meetodid Tuntumad kandevõime arvutamise meetodid on Meyerhofi, Balla, Vesic, Brinch-Hanseni, Sokolovski ja Berezantsevi uurimustel rajanevad teooriad. Need lahendid baseeruvad erinevatel arvutusmudelitel ja eksperimentaalsetel uurimistel. Kõigil juhtudel on kandevõime valemi kuju ühesugune, erinevad ainult kandevõime tegurite suurused. Meyerhofi lahend (joonis 8.11) võtab arvesse tallast ülespoole jääva pinnase tugevuse, samal ajal kui enamikes lahendustes vaadeldakse seda kui tugevuseta koormust. B d
annaabi.ee 
