2. Kontrollida kere värvkatte ja kroomitud osade seisukorda. Vigastatud kohad puhastada, eemaldada roostejäljed ja parandada värvkate. Vaadata üle auto põhi ja tiivakoopad. Kohtades, kus kaitsemastiks on lahti tulnud, eemaldada see, puhastada põhi roostest ja katta uuesti mastiksiga. 3. Asendada mootoris talveõli suveõliga M8GI või analoog. 4. Eemaldada bensiinipaagist vesi ja sete. Puhastada ja pesta karburaatori ja bensiinipumba filtrid. 5. Kontrollida ja reguleerida pidurid. 6. Kontrollida ja reguleerida esirataste seadenurki. 7. Talveks väljavahetatud süüteküünlad võib uuesti kasutusele võtta. Mart en Männik AT-11
klapi, mille tõttu on inertsjõud minimaalsed ja mootorile võib lisada maksimaalpöördeid. 1 Alanukkvõlli puhul kasutatavad detailid: · Nukkvõll · Tõukur · Tõukurivarras · Nookur · Klapp Nukkvõll koosneb järgmistest osadest: · Õlipumba käitushammasratas · Võlli nukid · Laagritapid · Võlli nukid · Ekstsentrik bensiinipumba käitamiseks Nukkvõlli ajamid Neljataktilise mootori korral pöörleb nukkvõll palju aeglasemalt kui väntvõll. Olenevalt nukkvõlli asetusest kasutatakse tema käitamiseks kas hammasratasülekannet, kettülekannet või hammasrihmülekannet. Viimased neist on kaasaegsemad. Hammasrihma võttis kasutusele Saksa firma Glas 1962.a. Hammasrihmajami eelised ja puudused: lihtne, kerge, odav, kulub kiiresti, ei talu suuri
lõppedes muudab juhtplokk astmeliselt varasemiseks tagasi. Pihustid Pihustid on elektromagnetklapid , mille mähisest vooluläbilaskmisel klapp avaneb ja vooluahela katkestamisel sulgub. Mootori töötamisel pihustavad pihustid , igal väntvõlli pöördel 1-4 korda. Kütuse kogust reguleeritakse pihusti lahtioleku aja muutmisega. Kütuserõhk on keskpritse süsteemidel ligikaudu 1Bar. Hargpritse süsteemidel 2-3,5 Bar. Toitepinge tuleb pihustidele üldjuhul kas süütelülitilt või bensiinipumba releelt ja maanduse saavad pihustid juhtplokilt.
Mootorielektroonika Süütehetke mõjutavad tegurid: *mootori pöörlemissagedus *mootori koormus *mootori temperatuur *gaasipedaali asend *õhu temperatuur *välisõhu rõhk *detonatsioon Detonatsioon Detonatsioon on iseeneslik küttesegu põlemine kõrge rõhu ja temperatuuriga. Küttesegu valmistamine Stöhhiomeetrilline küttesegu-tähendab 1kg bensiini ja 14,7kg õhku.Lambda = 1 Liigõhutegur = lmabda lambda=tegelik küttesegu jagatud teoreetilini küttesegu (valem) Pritsesüsteeme võib jagada pritsekohtade arvu järgi: · Keskpritse (mono pritse) · Mitmiksissepritse (hargsissepritse) Esimene laiemalt tootmisesse sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967 a.) Põlemine Põlemise all mõeldakse keemilist reaktsiooni,milles bensiini süsivesinikud (CH) ühinevad õhuhapnikuga (O2).Täieliku põlemise saadused on vesi (H2O) ja süsihappegaas(CO2).tegelikult mootoris täielik põlemine ei õnnestu,peale nimetatute tekib ka inimesele j...
Põhjuse otsimist võib alustada kas siduri pneumo või trossajemist samas võib olla ka siduri korvi ja surve laagri vaheline lõtk liiga suur. Ülejäänuid põhjuseid saab alles näha siduri avamisel seal võivad põhhjusteks olla veel survelaagri purunemine siduri kahvli purunemine või siis korvi purunemine.või on siduri ketta vedrud lennanud kuskile vahele. 22.K-jetronic toitesüs. Rõhkude kontroll tuleb kotrollida bensiini rõhku ja pumba tootlikust. Seeleks paigaltatakse bensiinipumba torustiku vahele surve mõõtmiseks manomeeter. Rõhk peab olema vastavalt tootja poo,lt ette nähtud survetele. Tootlikuse mõõtmiseks lastakse bensiin joosta mõõtenõusse teatud aja vältel ja võrreldakse saadud tulemust tootja poolt antud nõuetega. 23.plokikaane koostamine ja paigaldus kui klapiesad on freesitud jaklapid sisse sooveldatud tuleb plokikaanele paigaldada klapi sääre tihendid seejärel pannakse sisse klapid määrides klapi varred eelnevalt õrnalt kokku õliga
annaabi.ee 
