vanne. Benetiktlaste musta kuue tõttu nimetati neid ka mustadeks munkadeks. Arvati, et kloostrielu tagab lunastuse tunduvalt kindlamini kui ilmalik elu. Üks kõige kuulsamaid kloostreid oli luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal. Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode-Prantsusmaal uus ordu Tsistertslased, mis nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist. Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux ja nad kandsid valgeid kuube, mis oli puhtuse ja rikkumatuse märk ja vastandlikuks benetiktlastele, kelle elukorraldust peeti allakäinuks. Kerjusmungaordud 12-13 sajandil oli kogudusekirikud jäetud sageli unarusse, vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist ja ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni, mis väljendus paljude usklike püüdes algkiriku apostelliku vaesuse poole. Selle tagajärjel tekkisid kerjusmungaorjad, mille hulgast on tuntumad frantsisklaste ja dominiiklaste ordu. Nad pidid elatuma üksnes kerjamisest ja nende ülesanne oli jutlustamine.
Seetõttu algatatti 10saj clunys kloostris uuendus liikumine. Benetiklased- ordu rajas benetiktus muulsiast. Monte casinost sai see alguse. Oli domineeruv ordu kuni keskajani karl suur tegi benetiktuse reeglid ohustuslikuks kõgis oma riigi kloostrites. Reeglid nõudsid tagasihoidlikust kõigis elu valdkondades , lihtsat ja vähest toitu , põllutööde tegemist, palvetamist jne. Vväliseks tunnuseks olid mustad rüüd. Tsistertslased- ordu rajas 11saj robert de molesme. Reeglid olid sarnased benetiktlastele kuid veelgi rangemad. Tuntuks said laialdase maa harimise ja ehitamisega. Kantsid valgeid rüüsi, vastukaaluks benetiktlastele,keda nad pidasid allakäinuteks. Frantsisklased- rikkas ja haritud assisi franciscus loobus heast elust ja rajas kerjusmunga ordu. Neil ei võinud olla mingit omandit, elatusid kerjamisest ja tegelesid jutlustamisega ringi rännates. Olid lihtsad harimatud ja rahva poolt armastatud. Ajajooksul muutusid sõjaväeliseks
annaabi.ee 
