nimetama ainult prantslasi ja seetõttu valiti järgmiseks paavstiks samuti prantslane. Paavsti viibimist Avigmon'is nimetati vangipõlveks. 1376a otsustas paavst Urbanus VI Roomasse jääda. Urbanus hakkas nõudma kommete rangust. Urbanuse vastased valisid paavstiks Clemens VII ning läksid tagasi Avignon'i. Sellist olukorda nimetati Suureks skismaks (lõhe). Kirikukogud Kirikukogud on tähtsamate vaimulike koosolekud. Tüli lõppes siis kui uueks paavstiks valiti Martinus V. Benetiklased lk 88 Kerjus munga ordud lk 90 3.9 Ristisõjad Ristisõja põhjused Ristisõjad pidid suurendama paavsti autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi. 1095 kutsus paavst kõiki kristlasi muhhameedlasi pühalt maalt välja ajama. Ristisõdijatele anti andeks nende patud, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla ja nad vabastati võlgadest. Surma saamise korral ootas paradiis. Esimene ristisõda Osales 40 000 meest
ta jääma kloostrisse elu lõpuni. Isklik elu ja igasugune sutlemine välis ilmaga oli keelatud. Nõutti täielikku kuulekust kloostri ülemale. Abt/abtiss. 7 korda ööpäevas pidi osalema palvusel. Pidid tegema füüsilist tööd, kirjutada ümeber raamatuid, paavstuma pidid. Ajajooksul hakati rangetest nõuetest kõrvale kalduma, kloostrid muutusid rikkaks. Mungad moraalituks ja laisaks. Seetõttu algatatti 10saj clunys kloostris uuendus liikumine. Benetiklased- ordu rajas benetiktus muulsiast. Monte casinost sai see alguse. Oli domineeruv ordu kuni keskajani karl suur tegi benetiktuse reeglid ohustuslikuks kõgis oma riigi kloostrites. Reeglid nõudsid tagasihoidlikust kõigis elu valdkondades , lihtsat ja vähest toitu , põllutööde tegemist, palvetamist jne. Vväliseks tunnuseks olid mustad rüüd. Tsistertslased- ordu rajas 11saj robert de molesme. Reeglid olid sarnased benetiktlastele kuid veelgi rangemad
annaabi.ee 
