Lisaks ühilduvad subjekt ja objekt klassifikaatori kaudu. Näiteks vietnami keeles sõna cai klassifikaatoriks elutute objektide kohta. 8. Temaatilised/semantilised rollid. Temaatilised (semantilised) rollid – tegijarollid. Mõnikord nimetatakse ka argumentideks. • Jooksma – AGENT (peab olema keegi, kes jookseb) • Lööma – AGENT, PATSIENT (keegi, kes lööb ja keegi, keda lüüakse) • Andma – AGENT, TEEMA, BENEFAKTIIV (keegi, kes annab; teema on see, mis liigub ühest kohast teise ja benefaktiiv on see, et keegi saab kasu sellest) Tegijarollid - AGENT – POISS ujus jões (keegi, kes teeb ja tahab seda teha üldiselt) - TEOSTAJA e AUTOR – PAAT liikus kiiresti edasi - INSTRUMENT – Poiss sõudis AERUDEGA Tegevuse vastuvõtja rollid - PATSIENT – Kokk keetis SUPI - MÕJUTATU – Võtsin maast RAAMATU
informatsioon. Fookus on olulisem, uus informatsioon mis esitatakse). 4. Käändegrammatika(semantilised e temaatilised rollid). Looja C. Fillmore. Lähenemine süntaksile ehk lausele, milles lähtutakse sisulisest tähenduslikust rollist. Seega ka teised rollid kui grammatiliselt. Nt agent lauseliige, kellel tahe ja võimalus otsustada, kas ta midagi teeb v mitte. Veel rolle on patsient, kogeja, benefaktiiv(kasusaaja), allikas, temporaal(aja roll), instrument(mille abil)komitatiiv(kellega koos), lokatiiv(koht), põhjus. 5. Konstruktsioonigrammatika(Goldberg 1995) generatiivse süntaiksi üheks vastandiks. See siin terviklik teooria, mitte ainult verbidest. Vaadetakse lauset tervikuna, lähtutatkse teistsugustest reeglitest. Meie keel koosneb valmis üksustest. Igal laused on semantiline(tähenduse tase, põhjustamis v muutus verb) ja süntaktiline tasand.
funktsioone lauses. Eesti keeles on käändekategoorial 14 liiget: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Morfoloogilised kategooriad Käändekategooria liikmeid mujal: Vokatiiv kellegi poole pöördumiseks nt leedu keeles Antessiiv 'enne midagi' draviidi keeltes Ekvatiiv 'millegi sarnane' osseedi keeles Aversiiv 'midagi vältiv' warlpiri keeles Benefaktiiv 'millegi jaoks' baski keeles Distributiiv 'millegi (ühe ühiku) kohta' tsuvasi keeles Orientatiiv 'pööratud millegi poole' mandzu keeles Kausaal 'millegi tõttu' ketsua keeles Ornatiiv 'millegagi varustatud' dumi keeles Morfoloogilised kategooriad Sugu e geenus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis määrab sõna morfoloogilise klassi ehk sõna enda ja sellega kaasnevate sõnade muutumise. Morfoloogilised kategooriad Sookategooria liikmeid:
..) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) 3) Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur ja teema-reema Teema varasem informatsioon. Reema uus informatsioon, mille lause juurde annab. ,,Jänes kepses põllul. Ta leidis sealt porgandi. (reema). 4) Käändegrammatika (semantilised rollid), Fillmore jt. Lähtutakse vaid tähendusest. Agent elus tegija ,,Poiss jookseb" Patsient allub tegevusele ,,Ma olen haige", ,,Mul on raamat" Kogeja (experiencer) ,,Mul on külm" Benefaktiiv kasusaaja Instrument mille abil midagi tehakse ,,Valgustas küünlaga käiku" Komitatiiv kellega koos midagi tehakse ,,Lähen oma sõbraga" Lokatiiv kohaga seonduv, kus? Põhjus Allikas (source) lähtepunkt, kust? Temporaal Jne 5) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Süntaks kui kogum valmis lausemustreid. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon ,,Ta pühkis laua puhtaks", ,,Mis sa tast kiusad?" 6) Lausetüüpide käsitlus
Teema varasem informatsioon. Reema uus informatsioon, mille lause juurde annab. ,,Jänes kepses põllul. Ta leidis sealt porgandi. (reema). 4) Käändegrammatika (semantilised rollid), Fillmore jt. Lähtutakse vaid tähendusest. Agent elus tegija ,,Poiss jookseb" Patsient allub tegevusele ,,Ma olen haige", ,,Mul on raamat" 7 Kogeja (experiencer) ,,Mul on külm" Benefaktiiv kasusaaja Instrument mille abil midagi tehakse ,,Valgustas küünlaga käiku" Komitatiiv kellega koos midagi tehakse ,,Lähen oma sõbraga" Lokatiiv kohaga seonduv, kus? Põhjus Allikas (source) lähtepunkt, kust? Temporaal Jne 5) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Süntaks kui kogum valmis lausemustreid. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon ,,Ta pühkis laua puhtaks", ,,Mis sa tast kiusad?" 6) Lausetüüpide käsitlus
· agent elus tegija, kes mingit tegevust teeb, tavaliselt on alus; · instrument vahend, millega tehakse midagi; · koht koha väljendus; · tulemus · kogeja e patsient kellele tegevus on suunatud; · komitatiiv kellega koos midagi tehakse; · allikas kust kuhu; Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it · benefaktiiv kasusaaja. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) on lause käsitlus, kus lauset vaadeldakse konstruktsioonina (tähendust kandev üksus). Goldbergi järgi lause ehitatakse verbi ümber. 10. Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Tähendusväli. Semantika e tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keelte ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Märgi vorm ja tähenduse seotus.
Kevade on tema parim teos. Lisamine: Kas Kevade on Lutsu parim teos? KUSTUTUS: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -- Poiss tahtis õppida lugema. Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika ''Valentsteooria'' e sõltuvusgrammatika (verbi valents, komplemendid e aktandid vs vabad laiendite sirkumstandid (aeg koht viis) X-valentsed verbid jne.) X=? Ootama-kahevalentne-; elama müüma viskama eraldama Käändegrammatika(semantilised rollid) Charles Fillmore jt Agent, patsient, kogeja, benefaktiiv, allikas, temporaal, instrument, komitatiiv, lokatiiv, põhjus. Konstruktsioonigrammatika Konstruktsioonigrammatika kujutab kogu keelelist teadmist väga erineva üldistusastmega sümboolsete üksuste ehk konstruktsioonide kogumina. Mingit süntaktilist malli võib pidada omaette konstruktsiooniks, kui selle tähendus ei tulene kompositsiooniliselt selle osade tähendusest või kui selle vorm ei tulene muudest keeles postuleeritud konstruktsioonidest. ' Ta aevastas taskureti laualt maha
öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend •täiend ehk atribuut – nimisõna lisand v laiend ( pikk mees ) Tüpoloogiline liigitus: Öeldis ja alus on lause pealiikmed, ülejäänud kõrvalliikmed. 75% lausetest : SOV, SVO ja siis 15% VSO Semantilised rollid: •Agent (kes?) – aktiivne tegutseja •patsient (keda?) – see, keda mõjutatakse tegevuse kaudu •kogeja (kellel?) – millegi kogemine, otseselt mitte aktviine tegevus •benefaktiiv (kellele?) •allikas (kust?) • temporaal (kuna?), •instument (millega?) •komitatiiv (kellega?) •lokatiiv (kus?) – koha väljendamine •põhjus (miks?) 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilised teooriad: 1. Generativism: süntaktilised transformatsioonid Kevade on Lutsu parim teos - Siire, sh topikaliseerimine – Lutsu (topik) parim teos on Kevade
Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika - Verb + aktandid (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) - Näide kolmevalentsest verbist: eraldama kes? keda? kellest? Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur - Teema (vana info) reema (uus info) Käändegrammatika (semantilised rollid) (Fillmore jt) - Agent (kes?), patsient (keda?), kogeja (kellel?), benefaktiiv (kellele?), allikas (kust?), temporaal (kuna?), instument (millega?), komitatiiv (kellega?), lokatiiv (kus?), põhjus (miks?), ... Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Konstruktsioonigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika peamiseks uurimisobjektiks on lihtlausete konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena.
aktanid vs vabad laiendtie sikumstandid (aeg, koht, ruum). X-valentsed verbid jne mitu kohustuslikku osalist peab verbiga liituma, et verbi olemus selguks mina ootan sind - ootama on 2valentne, 2 komplemendi e aktandiga, moodustab lause argumendid e struktuuri.; sirukmstanid ei kuulu verbi argumentstrukuuri elama 1valentne (eksisteerima); 2valentne (asukoht) müüma 3valentne (kes ja mida, kellel) ma müün saia sulle käändegrammatika )semantilised rollid) FILLMORE agent patsient, kogeja, benefaktiiv, allikas, temporaal, insturment,. komitatiiv, lokatiiv, põhjus konstruktsioonigrammatika konstruktisoonigrammatika kujutab kogu keelelist teadmist väga erineva üldistusastmega sümboolsete üksuste ehk konstruktiivsete kogumina (mul on auto pestud) mingitsüntaktulust malli võib pidada omkateet konstruktsiooniks, kui selle tähendus ei tulene kompositisooniliselt selle osade tähendustest või kui selle voprm ei tulene muudest keeles postuleeritud
24. Süntaktilised teooriad: käändegrammatika ja konstruktsioonigrammatika - Käändegrammatikas oluline ka grammatiliste vormide eristamine ehk see, millist rolli täidavad argumendid (tegeleb lause tähendusega): agent -elus tegija, kes mingit tegevust teeb, tavaliselt on alus; instrument -vahend, millega tehakse midagi; koht -koha väljendus; tulemus; kogeja e patsient -kellele tegevus on suunatud; komitatiiv -kellega koos midagi tehakse; allikas -kust kuhu; benefaktiiv -kasusaaja. 25. Semantika põhimõisted - Loomulike keele tähendustega seotud nähtuste uurimist nimetatakse lingvistiliseks semantikaks ehk tähendusõpetuseks. Selle uurimisobjekt on sõnade ja grammatiliste kategooriate tähendused keelesüsteemi osana. Lausesemantikas selgitatakse välja põhimõtteid, mille järgi süntagma tähendus on selles esinevate vabade ja grammatiliste morfeemide funktsioon
Tuntud info asendatakse uue infoga, mis lisatakse lausega (teema-reema) Käändegrammatika e rollid (tegeleb lause tähendusega): · agent elus tegija, kes mingit tegevust teeb, tavaliselt on alus; · instrument vahend, millega tehakse midagi; · koht koha väljendus; · tulemus · kogeja e patsient kellele tegevus on suunatud; · komitatiiv kellega koos midagi tehakse; · allikas kust kuhu; · benefaktiiv kasusaaja. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) on lause käsitlus, kus lauset vaadeldakse konstruktsioonina (tähendust kandev üksus). Goldbergi järgi lause ehitatakse verbi ümber. 66. Eesti keele lausetüübid 67. Semantika Semantika e tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keelte ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Märgi vorm ja tähenduse seotus. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm 69
funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. Lauseliikned · Keele kirjeldmisel on vaheastmeks tähenduse ja vormi vahel süntaktilised funktsioonid ehk lauseliikmete tanad: alus (subjekt), sihitis (objekt), määrus (adverbiaal), öeldis (predikaat) jne. · Keeliti erinev, milliseid kasutatakse. On kokku lepotud, millised mõisteid konkreetse keele juures kasutatakse. · Olulisemad S ja O. SEMANTILISED ROLLID: agent, patsient, kogeja, benefaktiiv, allikas, temporaal, instrument, komitatiiv, kokatiiv, põhjus. Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika Verbi argumentstruktuur Komplement Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0- valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore. Case-grammar. Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg
annaabi.ee 
