Ibsen "Peer Gynt"
räägib oma imetegudest. Kreekas on mäss. Härrade jaoks on see hea uudis, nad tahavad sellest kasu lõigata;
Peer toetab türklaseid. Mehed röövivad Peeri laeva, see läheb põhja. Peer leiab keisrilt röövitud asjad, mis on
peidetud kaljulõhesse ning saab araablaste prohvetiks ja valitsejaks (Gyntiana). Ta armub orjatar Anitrasse,
kuid Anitra võtab talt kõik ehted, riided ja hobuse ning põgeneb. Peer rändab Egiptuses, peab sfinksi
Kõveraks. Kohtub Begriffenfeldtiga, kes ta Kairosse keisri juurde viib. Peerist tahetakse teha hullude valitseja.
Peer minestab, sest Hussein lõikab omal kõri läbi ning B. paneb talle pärja pähe.
Peer sõidab tagasi Norra, kuid laev põrkab vastu kaljut ja upub. Ta leiab paadi ja pääseb tagasi koju. Toimub
oksjon, mäletatakse veel Peer Gynti, kuid teda peetakse surnuks. Peer leiab metsast oma ehitatud onni, kus
Solveig laulab, kuid põgeneb metsa. Kohtab nööbivalajat ning ellujäämiseks peab otsima tunnistajaid, kes
annaabi.ee 
