tulusus, kui turuintressimäär kasvab? 1. Mõlemad kasvavad 2. Mõlemad vähenevad 3. Mõlemad ei muutu 4. Turuväärtus väheneb aga tulusus kasvab 5. Turuväärtus kasvab aga tulusus väheneb. Lihtaktsia koguriski mõõdetakse: 1. Määramatusega dividendi saamise osas 2. Investeeritud raha kaotamise võimalusega 3. Oodatava tulumäära standardhälbega 4. Oodatava tulumäära dispersiooniga 5. Beetakordajaga 6. Juhul, kui kõik ülaltoodud vastused on valed, andke palun oma vastus .......................... Milliseid riske on võimalik vähendada väärtpaberiportfelli diversifitseerimise teel? 1. Kõiki riske, nii süstemaatilisi kui ka mittesüstemaatilisi 2. Ainult süstemaatilisi 3. Ainult mittesüstemaatilisi 4. Nii süstemaatilisi kui ka mittesüstemaatilisi riske 5. Riske ei ole võimalik vähendada väärtpaberiportfelli diversifitseerimise teel.
eriti turu keskmisest (näiteks turuindeksi liikumistest.) 35. Väärtpaberi riski saab mõõta muuhulgas standardhälbe ja beetaga. Selgitage, millal on õigustatud kummagi näitaja kasutamine. Koguriski mõõdab standardhälve- kui on hajutamata portfell/üksik väärtpaber kui on hajutatud portfell (spetsiifiline risk on kaotatud) Investeeringu süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga. Turu keskmine ehk turuportfelli (turuindeksi) enda beetakordaja võetakse võrdseks ühega: *Konkreetse investeeringu või investeerimisportfelli beetakordaja on seega kas ühest suurem või ühest väiksem, olenevalt sellest kas investeering on riskantsem või vähem riskantsem kui turg. *Kõrgemad beetakordajad on reeglina väärtpaberitel või portfellidel mis sõltuvad rohkem majandustsüklist ning makromajanduse konjunktuurist.
investeerides. 2. Väärtpaberi riski saab mõõta muuhulgas standardhälbe ja beetaga. Selgitage, millal on õigustatud kummagi näitaja kasutamine. Kui on tegemist üksiku väärtpaberiga, siis vaatame standardhälvet, kui portfelliga, siis vaatame beetat. Beeta näitab, kui palju muutub väärtpaberi hind turu suhtes. Investeeringu süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga, spetsiifiline risk on beetakordaja puhul elimineeritud või väga väike. Standardhälbe puhul on tegemist veel hajutamata portfelliga või üksiku väärtpaberiga. 3. Mida näitab efektiivsuspiir? Mis on efektiivne portfell? Efektiivsuspiir on kujutatav kõverana ning selle järgi on võimalik leida kõik parimad tulu ja riski kombinatsioonid. On võimalik koostada efektiivsed portfellid, (vähima riskiga) iga portfelli oodatava tulususe saavutamiseks - efektiivsuspiir
• Praktikas on korrelatsioon positiivne, kuid harva väga lähedane ühele. 25. Väärtpaberi riski saab mõõta muuhulgas standardhälbe ja beetaga. Selgitage, millal on õigustatud kummagi näitaja kasutamine Kui on tegemist üksiku väärtpaberiga, siis vaatame standardhälvet, kui portfelliga, siis vaatame beetat. Beeta näitab, kui palju muutub väärtpaberi hind turu suhtes. Investeeringu süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga, spetsiifiline risk on beetakordaja puhul elimineeritud või väga väike. Standardhälbe puhul on tegemist veel hajutamata portfelliga või üksiku väärtpaberiga. 26. Mida näitab efektiivsuspiir? Efektiivne portfell? Efektiivsuspiir on kujutatav kõverana ning selle järgi on võimalik leida kõik parimad tulu ja riski kombinatsioonid. On võimalik koostada efektiivsed portfellid, (vähima riskiga) iga portfelli oodatava tulususe saavutamiseks - efektiivsuspiir
tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga Hajutamine portfellis peab sisalduma vähemalt 50 eri aktsiat või väärtpaberit, kui ühega midagi juhtub, siis teised on ikka kindlad Standardhälve sõltub nii väärtpaberite osakaaludest, nende tulususte standardhälvetest kui ka väärtpaberite tulumäärade omavahelisest korrelatsioonist. Standardhälve mõõdab koguriski. Standarhälvet tuleks arvesse võtta siis, kui portfell pole hajutatud.
risk (ka mitte hajutatav risk voi tururisk) kujutab endast ohtu, et vaartpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tanu uldistele arengutele makromajanduses (majandustsukkel, rahapoliitika, kursside koikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga Hajutamine portfellis peab sisalduma vähemalt 50 eri aktsiat või väärtpaberit, kui ühega midagi juhtub, siis teised on ikka kindlad Standardhälve sõltub nii väärtpaberite osakaaludest, nende tulususte standardhälvetest kui ka väärtpaberite tulumäärade omavahelisest korrelatsioonist. Standardhälve mõõdab koguriski. Standarhälvet tuleks arvesse võtta siis, kui portfell pole hajutatud.
ühes suunas; negatiivne kovariatsioon, et nad liiguvad erinevates suundades. Korrelatsioon näitab seose tugevust. Kahe aktivaga väärtpaberiportfelli riskitase: Mida kõrgem on aktiva tulumäära standardhälve seda suurem on selle aktivaga kaasnev risk. CAPM mudel (finantsvarade hindamise mudel) mudel, mis väidab, et üksikult väärtpaberilt saadav riskipreemia (täiendav tulu võrreldes riskita väärtpaberiga) on proportsionaalne selle väärtpaberi beetakordajaga. Viimane omakorda mõõdab üksiku väärtpaberi tundlikkust väärtpaberituru kui terviku muutumise suhtes. Kui väärtpaberi kurss tõuseb näiteks 10%, aga väärtpaberiturgu tervikuna iseloomustav näitaja ainult 5%, siis on väärtpaberi beetakordaja 2. Kui selle mudeli järgi arvutada mingi väärtpaberi odavat tulukust, tuleks lähtuda riskivabast tulutasemest (milleks võiks olla riigi võlakirjadelt makstav intressimäär), turu
tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga Hajutamine portfellis peab sisalduma vähemalt 50 eri aktsiat või väärtpaberit, kui ühega midagi juhtub, siis teised on ikka kindlad Standardhälve sõltub nii väärtpaberite osakaaludest, nende tulususte standardhälvetest kui ka väärtpaberite tulumäärade omavahelisest korrelatsioonist. Standardhälve mõõdab koguriski. Standarhälvet tuleks arvesse võtta siis, kui portfell pole hajutatud.
annaabi.ee 
