Tõde ja Õigus II Terve tekst
Laane peal magas venelane-tatarlane Kaasanist -- väike, kollase nahaga, juuksed kui nõgi.
Suur suitsetaja ja suitsuallaneelaja, mille tõttu rinnad rõgisesid tal hullemini kui vanahärra
Voitinskil. Tarvitas morfiumi ja jutustas, kus vähegi võimalik, kodulinna ööurgastest, mille
rõvedaid lugusid oli tal lõpmatult, nagu mõtleks ta neid ise igapäev uuesti välja. Seisis või istus
kuski pimedas nurgas, silmis rasvane läige, poisid summas ümber, sest kuulajatest polnud
Bazkirtsevil kunagi puudu.
Järgmises lahedas toas asusid v. Elbe Riiast, nagu juba tähendatud, krahv Mannheim Piiterist,
vürst Bebutov Tifliisist, pan Hodkevits Warssavist ja inglane King Moskvast, vabrikandi poeg.
Need kõik olid tähtsad mehed, nii tähtsad, et magasid ainult beletaazis. Sest kuis sa paned
krahvi vürsti või vürsti krahvi peale. Ka pan ei sobinud ühelegi teisele alla ega peale. Kõige