KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks
minimalism. Ly Seppel (kassetiautor, luuletõlkija), Andres Ehin (,,Uks lagendikul" (1971) läbimurre, esimesene sürrealistlik luulekoguks kodumaal), Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Juhan Viiding. Nooremate autorite tuumik 1970ndate alguses koondav ,,Närvitrükk": Toomas Liiv (kriitika momendid, loodusfoon), Johnny B. Isotamm (1960ndatest alates, osales käsikirjalistes almanahhides) ja Joel Sang. Baturin (debüüt 1960ndate lõpul, looduslähedane paigaluule, murdeluule elustamine). 7. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid. Suur osa loomingust jääb 60ndatesse ja 70ndate algusesse, hiljem pilt hõreneb. Luuleloomingi periodiseerimine: 2 esimest kogu algusperiood, teises kogus hakkab muutuma, 3. kogu teine periood, 4. periood 70ndate vahetusel, 5. periood on kõik aastakümned, mis pärast seda tulevad. Esikkogu ,,Ankruhiivaja" (1962) sulaajastu luulekogu
Eesti kirjanduses Under, Gustav Suits, Tuglas jt, rühmitus Tarapita. Sürrealism 1919 Prantsusmaal. Tähtsustasid luule visuaalset külge, kõlaefekte, avaldasid oma seisukohti manifesti kujul. Oluline oli kujutlusvõime. Eesti kirjanduses Ilmar Laaban, Andres Ehin Väga kõrgetasemeline oli vene sümbolism, mis oli küll prantsuse sümbolismist hilisem. Olid elitaarsed, käisid koos salongides, samas haritud, eriti armastasid Itaaliat. Olid idealistid, tegelikkus oli nende jaoks vangla. Olid skeptilised, loodi oma luulemaailm. Sagedased on saatanamotiivid, surma- ja üksinduseteema, öö kujutamine, sügisemeeleolud, samuti on tavalised teemad piin, kannatus, igatsus, õudus, üksindus, kurjus. Esindajaid: Fjodor Sologub (märkimist väärib romaan "Saadanasigidik"), Aleksandr Blok, Valeri Brjussov, Konstantin Balmont. Romaan ja draama XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Süvenes kirjanduse psühholoogilisus, vähem kirjeldati ühiskonda
ära. Viiding aga kõiki Üdi luuletusi kirjutada ei saa. Laias laastus tähendab seda, et Üdilikkuse tuum taandub, lorilaulu natuke jääb, siis mudiugi tähendamissõnade pool tõuseb esile. Tähendamissõnu hakkab järjest tulema ja nendega koos ka suuremat selgust ja ühemõttelisust. Müstiliste kallakutega religioossed huvid süvenesid Viidingul. Kindlasti tuleb juurde eetilist alandlikku tooni, varem kadus see irooniasse ära. Sellele, mis on Üdi eetika, on raske vastust leida. Kontrastid mahenevad, üllatusi on vähem kui varem ja nüüd mingis mõttes kompenseerides seda muutust, alates 70ndate/80ndate vahetusel hakkab kirjutama vabavärsilist luulet. Leidub väikesi mõtteteri, luule laias laastus muutub normaalsemaks. 80ndatel tema luuletamisaktiivsus väheneb. Kogu tema loomingut hakati pärast tema enesetappu kuidagi tõlgendama loominugu taustal. Väga kerge on leida erinevaid surmamotiive, kuid otseseoseid pole seal küll mõtet luua.
Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose järgi olevat Epikuros liigendanud filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste kanoonika. See termin tulenevat Epikurose teosest Kanon (mõõdupuu, mastaap), milles Epikuros esitab oma epistemoloogilisi arusaamu. Ta kõneleb seal kolmest “tõe kaanonist”, niisiis, tõe “mõõdupuust” või kriteeriumist. Nendeks on tajud ( aistheseis), “ettehaaramised” (prolepseis) ja afektid (pathe). Kaanon on instrument millega saab kontrollida arvamuste tõesust või väärust, nii nagu mõõdupuuga saab kontrollida millegi mõõte
Kannatuse põhjuseks on elujanu. õilsast tõest ning jaguneb omakorda 3. Kannatusest saab vabaneda, kui elujanu on täielikult vaibunud. kolmeks. Õige arusaam ja õige meel 4. Kannatusest vabanemine käib viivad tarkuseni, õige kõne ja õige kaheksaosalist teed pidi. tegutsemine kuuluvad eetika juurde. Õige Kaheksaosaline tee püüdlus, õige ärksus (tähelepanelikkus) 1. Õige arusaam. 2. Õige meel. ja õige keskendumine on mõtluse 3. Õige kõne. 4. Õige tegutsemine. (meditatsiooni) osad. Viis esimest on 5. Õige eluviis. mõeldud nii munkadele kui ilmikutele, 6. Õige püüdlus. 7
Paljud teemad Jaapani kirjanduses on pärit Hiinast - näiteks "Valge mao iga" lugu. Samuti Hiinast tuli motiiv või traditsioon näidata ilusa naise tõelist vormi, mis on tihti nõid või koletis ja selle näite toob lugejani lugu preestrist ja ilusast naisest. 9. Millisena näeb Ueda Akinari inimloomust? Too näiteid lugudest, kus tegelaste eetilised valikud mõjutavad sündmuste kulgu. Akinari lood toovad esile eetika, iseloomu nõrkuse ja karma aspektid. Vaimud kiusavad neid, kelle moraal on nõrk. Tee kiusamisest vabanemiseks seisneb iseloomu nõrkuste kõrvaldamises, mediteerimises ja religioossete rituaalide läbiviimises (jumalate appikutsumine). Akinari jaoks on inimloomus kergesti mõjutatav ning ta leiab, et armastus teeb pimedaks. Naine on justkui manipuleerija, kes kasutab oma ilu ära ning mees seevastu on manipuleeritav. Akinari leiab, et inimesel on
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekranis
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus
aastal vaimulikuks Püha Sakramendi kogudusse, tegutsedes 1610. aastast peaaegu surmani jutlustajana oma kodulinnas Alcal de Henareseses. 1609 suri tema õde Andrea, üks lähedasemaid hingi, kes tal oli. 1611 suri teine õde Magdalena. Arvatavasti üheaegselt "Don Quijote" 2. osaga töötas ta uue romaani, "Persilese ja Sigismunda kannatused" (Los trabajos de Persiles y Sigismunda) kallal. Selle ilmumist tema silmad enam näinud. Ta suri 22. aprillil 1616 Madridis ja maeti sealsamas Trinitaari ordu kloostrisse. 6 Cervantese looming Luuletajana ei ole Cervantes kuigi tuntud, ehkki jääb tõigaks, et oma elu jooksul kirjutas ta tohutu hulga värsse. Näidendi kirjutaja pidi tingimata valdama ligi kümmet erinevat luuletusvormi, neist enamik täisriimides. Arvukalt põimis Cervantes luuletusi oma proosateostesse. Üle kõige on luuleline esikromaan "Galatea"
sisemist tähendust. A. meelest õilsaim kunst mõjutab nii aju kui emotsioone. Kunsti eesmärgiks on tekitada katarsist ehk puhastust: kunsti nautides vabanevad järsku tundmused, mis meis kuhjunud (nt. nutmapuhkemised, läbi raputatuse tunne pärast kunstisündmust ) Elik ,, kunst peab vaatajat puhtamaks tegema, lastes tal end teoses kujutatavaga samastada ja võimaldama tal toimuvat läbi elades vabaneda omaenese afektidest " (A ja O taskuteatmik- Filosoofia lk. 53.) Õnne olemus ja eetika. Mida enam ta noortele õpetust jagas, seda enam ta tundis, et tähtsad pole mitte teaduse üksikküsimused, vaid et kõrgemal kõigist füüsilise maailma küsimustest on küsimus- missugune on parim elu? Missugune on elu ülim hüve (hüve kui see täiuslik, mida elu suudab pakkuda)? Kuidas leiame õnne? Elu eesmärgiks pole tema arvates rikkus, au, kuulsus, arukus, rõõm, armastus, headus vaid õnn. Kõik eelpool nimetatud väärtused on kõigest verstapostid või võimalikud
Isegi siis, kui Petsorin räägib iseendast, ei maksa arvata, et see on täielik, lõplik tõde: ta on mõnikord ebasiiras, isegi enese ees, ja kas ta end lõpuni mõistabki? Teda iseloomustavad kõik hinnangud kokku. Lermontovi romaan on polüfooniline- autor ega ükski tegelastest ei ütle teose peamist mõtet otse välja, vaid see kujuneb paljude häälte kooskõlas. Säärane ülesehitus on omane realistlikule romaanile. Realismi jooneks on veel see, et romaanis ei ole ,,positiivseid" ja ,,negatiivseid" kangelasi. Lermontov loob elavate inimeste psühholoogilised tõepärased portreed, kellest igaühes on köitvaid ja liigutavaid jooni. Ent mis peamine- tegelased on keerulised, nagu on keeruline elugi. Aga kesksel kohal on ,,oma aja kangelase", haige ajastu poja Petsorini vastuoluline kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale. Pilet nr 5. Nikolai Gogoli (1809-1852) elu ja looming.
Sellega lõpebki kurva armastuse lugu Tatjanast ja Jevgeni Oneginist. Onegin ja Tatjana (Puskin "Jevgeni Onegin") Armastuses ja sõjas on kõik lubatud. Kunagi ei tasu milleski täiesti kindel olla. Siin maailmas on kord juba nii seatud, et miski ei ole igavene, kõik on muutuv ja pidevas liikumises. Südameasjad kui elu üks tähtsamaid osasid ning kirjanduses põhiliselt kajastatavaid teemasid omas keskset kohta ka romaanis "Jevgeni Onegin". Ühepoolne armastus oma õnnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vähemalt korra elus piina ja südamevalu tekitanud. On vähe sõnapaare, millest paari sajandi vältel ühtemoodi aru saadakse. Võib ju lõputult vaielda selle üle, et kes on süüdi. Niikuinii mõtlevad mehed ühtmoodi ja naised teisiti. "Jevgeni Oneginis" on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Puskin romaani kui tegelane: ta
Kes on juba kord valgust näinud,ei taha arvatavasti enam pimedusse tagasi.Ta tahaks jagada oma kogemusi teistele, ta tahaks ilmselt oma tarkusi jagada. Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? Teised inimesed koopas peaksid teda hulluks. Nad ei usuks teda. Mida ei ole ise näinud ega kogenud seda on ka äärmiselt raske, kui mitte võimatu uskuda. Vabakslastud vang oleks koopasse naastses kinldlasti pimestatud. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Praktiline filosoofia tegeleb järgmiste küsimustega : Esmalt siis klassikaline (Platon kuni XVIIsajand) : *Milline on hea elu? *Milles hea elu seisneb?/Mis teeb elu heaks? *Mida teha, et elu oleks hea? *Milles õnn peitub? *Mis on õnn? * Mida teha, et olla õnnelik? Teisalt siis uusaegne (XXVII XXI sajand):* Mis on õiglus? *Milline on õiglane tegu? *Kuidas tuleks käituda A)enese suhtes B)teiste suhtes. Mis on õnn? Õnn on see, kui saame sellle mida ihaldame
mingid algtõed, kuid ta hoidub sellest, taandub relativismi - ses õilsas tungis, et leida veel kindlamat algtõde, seda tõdede tõde ennast. Kuid seda ei leita, ja nii looribki autori vaimset tegevust skeptitsism ja arutlus võtab mõnigi kord sofistliku ilme. Selle kõigega on ühenduses . H. Tammsaare tugev intellektuaalne kallak, sugulasprobleemide ümber tiirlemine, dialoogide rohkus, dialoogide pikkus ja ühetoonilisus, teatud amorfsus ja sealsamas kiuguline teravus, paradoksaalsus; sügav pilk ellu ja selle terava pildi reljeefide laiaks hõõrumine, ilusa leidmine ja relatiivse väärtuse näitamisega sellesama ilusa väikeseks tegemine; inetu avastamine ja selle õigustamiseks põhjuste otsimisega sellesama inetuse kõrgemaks tõstmine. Pingsat tõetahet kroonib lõpuks saalomonliku tühja töö pessimism, mida leevendab aga huumor. Niisuguses olukorras on teose ehituses laialivalguvus ning vähene vormikindlus paratamatu
"Kuritöö ja karistus" algab roimast ning jätkub kannatustega enne alistumist karistusele. "Idioot" lõpeb roimaga. Võib-olla Dostojevski, olles enne kirjutanud kuriteo kui sellise suhtes lõpu ja alles siis alguse, vaidleb siin iseendaga. Raamatus mõiste "idioot" ei tähenda mitte kliinilist diagnoosi, vaid inimest, kelle mõistus on otsas, sest ühtegi kiiret ja selget vastust pole tulemas. Sotsiaalse tegelikkuse nurjatused ja inimestevahelise vaenu tugevnemine kajastusid eredalt eelkõige romaanis "Idioot". Romaanis vaadeldakse aadli, kodanluse ja ametnikkonna suhteid ja moraali. Vürst Mõskin on Dostojevski ideede kandja. Ta peab kõiki inimesi võrdseteks ja käitub nendega nagu vendadega, hoolimata nende varandusest või iseloomust. Ta teeb kõike head, ootamata tänu. Selles omakasupüüdlikus raha ja pettuse maailmas on ta eluvõõras ja erandlik. Vürstile on vastandatud aadlik Totski, kindral Jepantsin ja ka kaupmehe poeg Rogozin. Kõik need inimesed hindavad eelkõige raha
“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles orienteeritud selle materiaalsele teostamisele, millegi siia ilma tekitamisele. Praktiline teadmine – Eetiline väärtusteave, mis võimaldab meil teha õiglaseid ja ratsionaalseid otsuseid, eristada head halvast, õiget valest ning nende teadmiste abil elada õnnelikult, korraldada ühiskonnaelu. Tänapäeval tuntakse seda tüüpi teadmist peamiselt eetika ja praktilise filosoofia nime all. Teoreetiline teadmine – Filosoofiline tarkus, mida Aristoteles kutsus esimeseks filosoofiaks. Teadmine teadmise pärast – midagi, mis on hea inimesele endale, mitte suunatud millegi teostamisele või saavutamisele. Käib kolme tüüpi asjade kohta: * Asjad, mis on eraldi (inimese mõtlemisest ja meeltest), kuid mis muutuvad, nt looduse poolt antud asjad, inimese loodud füüsilised objektid.
2. Väline konflikt (lähtutakse tegevusest) Kättemaks. Hamlet arvab, et kättemaks peab olema avalik karistus, mitte salajane mõrv. Kaotab ise usu eluväärtustesse. Hamlet tuleb Saksamaalt renessansimõtetega Taanimaale. 5 Silmakirjalikkus ja pettumine saab osaks. Vastuolu ideaali ja tegelikkuse vahel. Esialgne maailmapilt hajub. Näeb vaid kannatusi - kogu maailm vangla ja Taani selle kõige hullem osa. Tema üksinduses süüdi ühiskond. Kättemaksuks valib hullumeelse maski (seda saab võtta ka reaalsusena). Peab oluliseks inimese sisemist vabadust. Ta tajub, et ei sobi sellesse aega, on ajast ees. Et kuninga roima paljastada, laseb Hamlet näitlejail etendada pantomiimi, kus tegevus täpselt sama. Suudabki Claudiuse süü tõestada. Tragöödia põhimotiiviks ongi nimikangelase Hamleti kättemaks ja kõhklused kangelase hinges põimuvad elu vastuolude niidid
enesesse tõmbunud, üksildased. Nad ei olnud väga jutukad vaid nad olid rohkem sellised üksikud hundid, kes üritavad ise toime tulla oma murede ja probleemidega. 6. Selgita romaani ülesehitust Romaani ülesehitus oli tehtud nii, et tegevus toimus paralleelselt kahel ajal. Peamine tegevus leidis aset tänapäeval (ehk NSV Liidu aegses Eestis) ning ülejäänud tegevus toimus 13. Sajandil kui Eestisse tulid Saksa ordu rüütlid. Selles romaanis mängis suurt rolli Ra, kuna tema mõttemaailma ja tundeid oli kõige rohkem edasi antud. Kuna Ra oli kirjanik, siis tema lõigi tegelase Akke ning tol aegse tegevustiku, tuginedes ajaloolistele allikatele. 7. Kas leidsid teosest sümboleid? Milliseid? Ma leidsin raamatust paar sümboli. Näiteks: must lind- tähendas, et midagi halba juhtub varsti. Pööning (kus Ra elas)- see näitas Ra üksikut ja kurba iseloomu, kuna
Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel
juurde salateadet tooma riigiasjade kulgemise kiirus aeglane aeglane, tagantjärgi jôust.antakse lubadusi sead par. parandamine otsuste vastuvôtmine viibib riigivastane kuritegu surmanuhtlus vangla sôjaline väljaôpe tagasihoidlik, moe pärast abitu haridus, laste kasvatus kôrgel tasemel, eraldati perest /tagasikäik-tuhanded ei käi koolis pettus erilise hukkamôistu all seaduseaugud kôlblus ja tänamatus suurim süü hulig. porno tänamatus igaühe oma asi
Eitab täielikult traditsioonilist romaani. See raamat räägib elektrist. Kogu see energia problemaatika on käsitletud mitmetest erinevatest aspektidest teaduslikust, poliitilisest, paranormaalselt, arhetüüpselt jne. Unt konstrueerib tegelase, mina-jutustaja, kes alustab romaani, mis elektrist kõneleb. Ta hakkab materjali koguma ning alustab oma romaani, aga see jääb pooleli. Unt on romaanist toonud ainult mõned osad. Tekivad hoopis muud probleemid. Nimelt see utoopia, mis kirjanikul romaanis juhtub elekter kaob juhtub kirjaniku maailmas päriselt ning toob endaga kaasa igasuguseid nihkeid. Omamoodi on see vaade 60ndatele (80ndate positsioonilt). Unt püüab hajutada kuldsete kuuekümnendate müüti. Tegevus toimub 80ndatel, atmosfäär on väga painajalik, palju tegevust hämaras, pimedas, palju hiilimist. See on samas ka 80ndaid iseloomustav joon pimedusega kaasneb ka teatud hirm ja ebamäärasus. Teema, mis Undil romaani sisse toodud on, on kirjutamine. Kuivõrd on
Läbi tegelaste tuleb välja ka Tolstoi suhtumine sõja mõttetusse. Ta annab venelastele lootust, et päästa kodumaa. Samas kujutab ta mõlema poole juhte ja sõdureid inimlikena. (Alguses plaanis kirjutada 1805. a sõjast, mis kasvas edasi 1812 Borodino lahinguks. Uuris põhjalikult. Lahingu juht Kutusov, Moskva hülgamine.) Oluline teema on elumõtte otsingud. Kaks peategelast teevad seda eriti. Andrei Bolkopski- aristokraat, kõrge eetika, kõrgelt haritud, kuidas ennast teostada e kuidas olla kasulik ühiskonnas. Armastus võib aidata. Tema naine suri, kihlus Natasa Rostovaga (16, emotsionaalne, edev, energiline, meeldib olla tähelepanu keskpunktis, impulsiivne, armus kiiresti, armastas ligimesi, avameelne, aus, siiras), kuid lõpetas selle. Enne oma surma armuvad uuesti. Armastus peab olema altruistlik, mitte egoistlik. Pierre Bezzuhhov-
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................ 1 ELULUGU.............................................................................................................................................................. 2 LOOMING ............................................................................................................................................................. 7 MIDA MINA ARVAN LEMONTOVIST.................................................................................................................. 13 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................................. 14 ELULUGU Lapsepõlv Mihhail Lermontov sündis 15. oktoobril 1814. aastal Moskvas. Luuletaja isa erukapten Juri Lermontov põlvnes soti aadlikest. Ema Maria pärines rikkast perekon
tahaks naasta pimedusse, sealhulgas ka vaimsesse pimedusse. Samas tunneks ta kaasa neile, kes ikka veel koopas peavad olema. Nähtust tahaks ta rääkida aga ka nendele, kes veel koopas on. Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? Ta jääks taas kord poolpimedaks, kuna poleks harjunud jälle pimedusega ja tahaks valguse kätte tagasi. Teised naeraksid ta välja ja arvaksid, et ta tuli tagasi hävitatud silmadega. 1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline - Milline on hea/õnnelik elu? Milles see seisneb? Kuidas seda saavutada? Mis on õnn? Milles õnn peitub? Mida tuleks teha, et olla õnnelik? Uusaegne - Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enda ja teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Õnne saavutamine/õnnelikuks saamise tahe on inimesele loomuomane. Õnn on inimese elu lõppeesmärk. Aristotelese järgi õnn ehk eudaimonia on ülim hüve, mis teeb inimese elu heaks. 3
annavad eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse. Krõõt on headuse ja kannatlikkuse sümbol, ta malbuse ja siiruse ees taltub isegi Pearu riukalik meel. Kuid Vargamäe on Krõõdale liiga karm, Vargamäe nõuab ohvreid. Krõõdast jääb kõigile helge mälestus, tema elupäevi meenutatakse kui Vargamäe kuldset aega. Mari on alistuv ja kohusetruu naine, kes oma kunagist eksimust tahab heaks teha kannatuste vaikiva talumisega. Romaanis jälgitakse Mari elukäiku teenijapõlvest, millal ta oli elurõõmus noor neiu, läbi sauna- ja perenaiseseisuse valurikka surmani. Iga uus etapp Mari elus on eelmisest süngem ja kannatusrikkam, kuigi Mari tõuseb Vargamäe perenaiseks. Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Millest see tulenes, kas Vargamäe oli tõesti suur koletis, kes inimeste rõõmu ja lootused julmalt endasse imes, andes vastu vaid valu ja
annavad eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse. Krõõt on headuse ja kannatlikkuse sümbol, ta malbuse ja siiruse ees taltub isegi Pearu riukalik meel. Kuid Vargamäe on Krõõdale liiga karm, Vargamäe nõuab ohvreid. Krõõdast jääb kõigile helge mälestus, tema elupäevi meenutatakse kui Vargamäe kuldset aega. Mari on alistuv ja kohusetruu naine, kes oma kunagist eksimust tahab heaks teha kannatuste vaikiva talumisega. Romaanis jälgitakse Mari elukäiku teenijapõlvest, millal ta oli elurõõmus noor neiu, läbi sauna- ja perenaiseseisuse valurikka surmani. Iga uus etapp Mari elus on eelmisest süngem ja kannatusrikkam, kuigi Mari tõuseb Vargamäe perenaiseks. II köide, mille ainestik pärineb H. Treffneri gümnaasiumist, on nooruki kujunemisromaan sajandivahetuse Eesti olustikus, mille tagurliku hariduspoliitika kiuste tungisid noorte teadvusse uued ideed. Peategelaseks on ateismi poole
laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta ammendamatu fantaasia võimaldas luua kunstiliselt vormilt ja sisult vägagi omapärase teose. Elustades möödunud ajastut, muutes tõelised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei püüdnudki autor seejuures anda tõepärast pilti XVII sajandi suurtest ajaloolistest sündmustest. Neid sündmusi on kujutatud romaanis isoleeritult ja mitteolenevatena neist otsustavatest jõududest, mis määrasid maa poliitilise arengu, absoluutse monarhia väljakujunemise ja kindlustumise. See selgub, kui vaadelda lähemalt fakte XVII sajandi Prantsusmaa ajaloost. XVII sajandi Prantsusmaal tõstavad rahvamassid ägedat protesti raske poliitilise ja majandusliku ikke vastu, mis kujunes seoses absoluutse monarhia tugevnemisega, mille huve väga innukalt kaitses Louis XIII minister, kõikvõimas kardinal Richelieu
ÜLEV siia kuuluvad nähtused, mis haaravad oma erakordse jõu ja võimsusega, kutsudes esile tundeid, äratavad vaimustust ning entusiasmi. Kirjandusteostes on ülevate tunnete äratajaiks ja kandjaiks eriti suured positiivsed tegelaskujud, nagu näiteks antiikkirjandusest Prometheus, kes kehastab inimkonna võitlust vabaduse ja õnne eest. Ülev on tihedalt seotud ilusaga. Aga inimese väline inetus ei takista sisemise suuruse mõjulepääsu. Nii jätab üleva mulje V.Hugo romaanis ,, Jumalaema kirik Pariisis " eemaletõukavalt inetu küüraka Quasimodo suur inimlik kiindumus ja hingeline õilsus. Lüürikas väljendavad ülevat hümnid ja oodid. TRAAGILINE - põhineb tegelikkuses esinevail sügavail vastuoludel ja kokkupõrkeil. Üldiselt mõtleme traagilise all olukordi, kus õilsate taotlustega võitlus põrkab kokku üle jõu käivate takistustega, mis toob kaasa hävingu. Kujutatakse suuri kannatusi ning äratatakse kaastunnet kangelase vastu
Luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast ning lootus helgemale tulevikule. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad need tolle aja probleeme ning elunähtusi. Kirjanik astus välja moraali ja eetika nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosas on Juhan Liivi peateos jutustus "Vari"
Kõige kurvem oli see, et noor Tatjana, kes kogu oma hingest kirjutas talle oma siiratest tunnetes, oli Jevgenil jultumust neiu armastus tagasi lükata. M.Lermontov. "Meie aja kangelane" 1. Arutle, millest tuleneb traagiline tõsiolu, et Petsorin enda ümber valu ja kannatust põhjustab? Petsorin oli väga egotsentriline inimene. Ta ei armasta teisi, ei suuda tuua ohvreid, mõelda ka teiste peale. Tema kirg oli kunstlik. 2. Arutle, milline roll on romaanis Maksim Maksimõtsil? (Väida, selgita, tõesta, järelda) Ta oli esimene inimene raamatus, kes Petsorinit tutvustab. Maksimõtsil oli naiivne ja piiratud mõistusega, ta mõistis Petsorinit kõlbeliselt hukka, kuid tema jutustuse järgi ei saa siiski Petsorinit mõista. 10e 3. Sõnasta sisutiheda väitlausena peatüki ,,Taman" põhiprobleem ning kommenteeri seda.
Lugemispäevik Margret Siilbaum Sophokles "Kuningas Oidipus" Oidipuse suur teema on äramääratus ja saatus, mille vastu ei saa. Oidipuse isa, kuningas Laios, sooritab kuriteo, mille eest neetakse ta ära. Kurjategija peab surema oma poja läbi ja poeg abiellub oma emaga. Saatusest põgenemiseks laseb Laios poja hukata. Karjus, kes pidi hukkamise korda viima, ei suuda ülesannet täita ning jätab lapse ellu. See käivitab sündmuste ahela, kus ettekuulutus saab täidetud. "Kuningas Oidipus" õpetab, et pole vahet kui hea, üllas või õiglane olla, saatuse vastu ei saa. Terve teose vältel üritatakse tõe ees silmi sulgeda. Laios arvab, et lapse hävitamisega on pääsenud ettekuulutusest. Oidipus ise, mida lähemale tõele jõuab, ei taha seda siiski uskuda. Iokaste ei taha samuti pilti kokku panna. Lugu lõppeb Oidipuse jaoks füüsilise pimedusega, sest ta otsustab endal silmad peast
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
