Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav keelpill). Tänapäevase pillikeelega võrreldes mahedam, samuti suurem kui viiul. klahvpillidest orel, klavikord (4-nurkne)ning klavessiin (tiivakujuline, tihtipeale mitme manuaaliga). Ansamblipillid olid puhkpillid, kõige rohkem kasutati plokkflööte, samuti oli arenenud topelthuulikuga pillide valik (NT: Salmeist arenenud pommer, mis oli oboe otsene eelkäija). Pommer oli ka basspillina, nimelt dulaanina (millest hiljem arenes fagott). Levinud olid ka kõversarved (krummhornid) .Vaskpillidest olid kasutusel trompetid, tsink(väljasurnud), tromboonid. Kirikumuusikas olid kasutused puhkpillid. Ricercar- polüfooniline teemade ahel (fuugade eelkäija). Nimetatud ka instrumentaalmotetiks Itaalia canzone- polüfooniline, Prantsusmaa armastuslaulude instrumentaalvariant , oli algselt prantsuse sansooni instrumentaaltöötlus (renessansi lõpul arenes intsrumnetaalmotetiks)
Ornamenti koosseisu kuulusid kitarrist Paavo Soots, Tõnu Aare ja Andres Põldroo, kes osales samuti ansamblis Rock Hotel soolokitarrina, Ilmar Soots, Tõnu Tormis, kes kuulus ka ansamblisse Noor Eesti basskitarrina, Sven Grünberg, kes oli eesti elektroonilise rocki´i alustajaks, trummar Aleksander Vilipere ning trummar ja laulja Gunnar Graps. 1.2 Tsello Gunnar Graps kuue-aastaselt hakkas õppima tsello mängimise. Seda instrumendi kasutatakse sooloinstrumendina, basspillina ning orkestrites. Tsello on levimuusikas vähem kasutatav pill, kuid kasutatakse pop-ja rockmuusika salvestustel, mida kasutas Gunnar Graps. 1.3 Mikronid Mikronid olid Eesti ansambel. Ansambel asutati 1964. aastal. Nad mängisid biitmuusikat. Esimest korda esines ansambel 1967. aastal. Gunnar Graps oli selles ansamblis löökriistamängija. Esimesel rockfestivalil 1968. aastal osaleti kinos Kosmos. 1974. aastal
viola da gamba (hoitakse põlvedega), mis on tšello otsene eelkäia. Viola da gambat tunti ka virtuoosse soolopillina. Puhkpillidest oli meloodiapillina kasutusel oboe, mis mängis orkestris/ansamblis viiuliga sageli ka unisoonis andes viimasele sära ja kandvust juurde. Basspillina oli kasutusel f agott. Kammermuusikas oli meloodiapillina vägagi tuntud ka p lokkflööt, mille asemele tuli 18. saj'l põikflööt. Klahvpillidest oli muusikas väga mitmekülgne roll k lavessiinil. See oli soolopill ja oluline harmooniapill (basso continuo)
viola da gamba (hoitakse põlvedega), mis on tšello otsene eelkäia. Viola da gambat tunti ka virtuoosse soolopillina. Puhkpillidest oli meloodiapillina kasutusel oboe, mis mängis orkestris/ansamblis viiuliga sageli ka unisoonis andes viimasele sära ja kandvust juurde. Basspillina oli kasutusel f agott. Kammermuusikas oli meloodiapillina vägagi tuntud ka p lokkflööt, mille asemele tuli 18. saj'l põikflööt. Klahvpillidest oli muusikas väga mitmekülgne roll k lavessiinil. See oli soolopill ja oluline harmooniapill (basso continuo)
annaabi.ee 
