Pierre Schaeffer ja musique concrète. Muusikaline mõtlemine: Stockhausen pidas heliloojat helivõngete vahendajaks. Helilained on kõikjal, kogu aeg, need läbivad meie keha pidevalt. Helid on kosmose peegeldus ja helilooja peab kosmosest tulevad helid vastu võtma, olema nende vahendajaks. Sellepärast kasutatakse Stockhauseni muusikat kirjeldades vahel mõistet kosmosemuusika. Esimene olulisem teos oli ,,Kreuzspiel" (1951) oboele, bassklarnetile, klaverile ja 4-le löökpillimängijale. Seejärel tegeles Stockhausen mõnda aega peamiselt elektronmuusikaga. Katsetas elektronm. võimalustega. Esimesteks tähelepanu äratanud teosteks oli ,,Elektronische Studie I" (1953) ja ,,Elektronische Studie II" (1954). See on esimene elektronmuusika teos, mis sai noodistatud ja partituurina välja antud. Stockhauseni kõige kuulsam elektronm. teos on aga ,,Gesang der Jünglinge" (1955-56). See oli esimene elektronmuusika teos, mille
1951. aastal jätkas ta oma haridusteed Pariisis Olivier Messiaeni juhendamisel. Umbes samal ajal hakkas ta osa võtma ka Darmstadti suvekursustest, kus puutus esimest korda kokku serialistliku kompositsioonisüsteemiga. Stockhauseni esimene teos, mis on mõeldud esitamiseks suurtel lavadel, "Kontra-Punkte" pärineb 1953 aastast. Varasematest oopustest paistis silma veel seeriatehnikas kirjutatud "Kreuzpiel" (1951), mis on kirjutatud oboele, bassklarnetile ja löökpillidele. Elektronmuusika: Stockhauseni suuremat tähelepanu äratanud elektroonilised teosed on "Elektronische Studie I" (1953) ja "Elektronische Studie II" (1954). Neist esimene oli kokku pandud stuudios genereeritud erinevatest siinustoonidest, teine oli aga esimene elektronmuusika teos maailmas, mis sai noodistatud ja ka partituurina välja antud. Stockhauseni üks tuntumaid elektroonilisi oopusi on "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul" 1956)
Frank Martin. Pärast selle kooli lõpetamist aastal 1951 jätkab Karlheinz õpinguid Olivier Messiaen'i käe all S to c k h au s e n Karlheinz Stockhauseni esimene teos, mis on mõeldud esitamiseks suurtel lavadel, "Kontra-Punkte" pärineb 1953 aastast. Varasematest oopustest paistis silma veel seeriatehnikas kirjutatud "Kreuzpiel" (1951), mis on kirjutatud oboele, bassklarnetile ja löökpillidele. Minimalism Minimalism muusikas tekkis 1960-ndate alguses ja tähendab oma ehedas vormis üksikute muusikaliste ideede (järk-järgulist, astmelist) kordamist pika aja jooksul. Tuntuim minimalismi esindaja ja üks loojatest on Steve Reich. Ta kasutas esimesena eksperimentaalseid tehnilisi võtteid, kus lasi linditsüklitel omavahelisest faasist kergelt välja libiseda (It's Gonna Rain 1966).
Display V: Portrait of Angel op 42 flöödile, klarnetile ja kahele klaverile 1994 Display VI: Portrait of Ufonaut op 42 kahele tsembalole Don Ramon meeskoorile, klaverile ja löökpillidele Display VII: Portrait of Pilgrim op. 42 kahele klaverile ja löökpillidele Põhjataeva päike, naiskoorilaul (tekst: Leelo Tungal) Imelikud ilmaasjad , lastelaul klaveri saatega (tekst: Ants Känd) Circulus quadratus op 52 keelpillikvartetile Cordis op. 53 klarnetile, bassklarnetile ja sümfooniaorkestrile 1995 Reetur, kammerooper (libreto Leelo Tungal Kurt Vonneguti ainetel) Display VIII: Schuberti portree kammerorkestrile Modus op. 49b mandoliiniorkestrile Phoenix and Tschatscatatutu op 55, muusikaline muinasjutt kahele klaverile ja sümfooniaorkestrile 1996 Mouvements op. 49c tsitriorkestrile Carmen amoris hamunkuli op. 51 a Mina tahan segakoorile (tekst: Hando Runnel) 1997 Uku ja Ecu, ooper (libreto Leelo Tungal) Display IX: Jeeriku pasunad kammerorkestrile
annaabi.ee 
