Siseruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust.Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba,kuhu iga hommiku tulid aadlikud kuningat äratama ja kohustusi täitma.Suurim ja kauneim ruum on peegligalerii,mille kaaraknad avanevad pargi poole.Lossi tähtsaimad ruumid on kaunistatud marmoriga ,valgete või kullatud stukkrelieefidega ning seina- ja laemaalidega. Baroklik klassitsism arhitektuuris.See on mõistuspärasem ja mõõdukam , kui Itaalia barokk,mis tõttu võib seda ka nimetada baroklikuks klassitsismiks.Samas stiilis ehitati mitmeid hooneid Pariisis.Louis 16 lasi oma sõjaveteranidele ehitada ligi 4000kohaga vanadekodu. Baroklik realism kujutavas kunstis.17.sajandi esimese poole kujutavas kunstis oli oluline baroklik realism.Caravaggio mõju on tajutav Georges De La Tour´i Maalides.Need on olustikupildid,kuid tihti vihjega mõnele religioossele teemale.inimesed on tavaliselt kujutatud mitte täispikkuses,vaid põlvedeni.Olustikumaalijad olid vennad Le Nainid.Nemad kujutasid
Portreed: Innocentius X, Õuedaamid, Breda alistamine, Vulcanuse sepikoda. Usutunnet väljendasid Francisco de Zurbaran, Bartolome Esteban Murillo. Flandrias loodi baroklikku maalikunsti. Peter Paul Rubens, jõuka kodaniku pojana sai ta hea hariduse ja reisis palju. Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas. Kasutas õpilaste abi. Teemasid võtnud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Baroklikuks muudab ta maalid see, et ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kompositsioonis massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõulist pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Lüürilised maastikud ja portreed, kus ta ei püüa iga hinna eest olla suurejooneline ja hämmastav. Anthonis van Dyck, paraadportree rajaja. Paraadportree esitab inimest tähtsana ja võimukana, tal on suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning teda
° Sõja salong kuninga ruumidega seotud ° Rahu salong kuninganna ruumidega seotud ° Tähtsaimad ruumid on külluslikult kaunistatud ° Värviline marmor ° Valged või kuldsed stukkreljeefid ° Seina- ja laemaalid Baroklik klassitsism arhitektuuris ° Versailles' ansambel on barokilikum kui Louvre'i idafassaad ° Siiski mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk seetõttu võib nimetada ka baroklikuks klassitsismiks. ° Samas stiilis mitmed hooned Pariisis ° Louis XIV lasi ehitada oma sõjaveteranidele 4000 kohaga vanadekodu ° Selle kasarmutaolise hooneterühma juurde kavandas J. Hardouin-Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku Baroklik realism kujutavas kunstis ° 17.saj I poole kujutavas kunstis oluline baroklik realism Georges de La Tour ° Tajutav Caravaggio mõju ° Olustikupildid, tihti vihjega mõnele religioossele teemale
"Võta see," ütles kuulus helilooja, "ja joo kann õlut minu terviseks." Richter võttis Maria Theresa taalri vastu ja kandis seda elu lõpuni uuriketi küljes. Anton Bruckner kirjutas 9 sümfooniat, viimase finaal on lõpetamata. Ta tegi oma teostest palju redaktsioone. Tema sümfooniate helikeel on wagnerlik, ta kasutas baroklikke ja orelipäraseid võtteid, loodusmotiive (linnulaulu), algintervalle (oktaav, kvint, kvart). Brucknerit on nimetatud baroklikuks inimeseks romantlisel ajastul. Kuna Bruckner oli oma põhitegevusalalt organist, siis meeunutavad ka tema sümfooniad hiiglaslikke oreliimprovisatsioone. Tema oli esimene, kes rikastas sümfoonia vormi kolmanda teemaga. Tema teoste läbivaks temaatikaks oli inimese ja jumala omavaheline suhe. Need lõppesid alati positiivselt: kiusatusest vabanenu leiab tee jumala juurde. Bruckneri teoste puudusteks võiks pidada nende liigest pikkust. Brahms on tema
Baroklik klassitsism arhitektuuris 17.sajandi alguses oli prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. • Versailles´ ansambel on baroklikum kui Louvre´i idafassaad, aga ka mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk, mistõttu võib Versailles´i ansamblit nimetada baroklikuks klassitsismiks • Louis XIV lasi ehitada oma sõjaveteranidele ligi 4000ne kohaga vanadekodu, selle juurde kavandas J. Hardouin-Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku Versailles loss Louis XIV otsustas siiski oma peamiseks residentsiks ehitada Versailles‘i lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud
loomupärastest õigustest. Kui varem olid tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond siis 18.sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga 3 asjatundliku publikuga. Sellise publiku ees saab end maksma panna vaid orginaalne ja ere väljenduslaad. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Just siis hakati varasemat muusikastiili kutsuma baroklikuks ja see oli algselt pilkesõna. Jean-Jacques Rousseau kirjutas: "Baroklik muusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud modulatsioonide ja dissonantsidega, pingutatud laul pole loomulik, intonatsioon raskepärane ja liikumine sunnitud." Keerukalt kaunistatud meloodiate ja pingestatud harmooniaga muusika asemel eelistati lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust. Uue muusikastiili õpetuslikuks aluseks saidi uudne hormooniakäsitlus, mille
· Ehitise suursugune paraadlikkus saab eeskujuks paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel. Versailles´ loss. Louis XIV lasi ehitada Pariisist 40 km kaugusele. Teostamiseks kaasati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. · Versailles ansambel on baroklikum kui Louvre`i idafassaad, kuid siiski mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk- võib nim. ka baroklikuks klassitsismiks. Versailles` parki kasutati lossiruumi jätkuna rituaalide, etenduste ja pidude ajal. · Park on reeglipärase pargikunsti täiuslikeim näide (6. pilt). 1. Pargi teljeks Pariisi viiva tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. 2
18.saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga. 1725 algas Pariisis avalike kontserdite sari ja umbes samal ajal hakkas Telemann korraldama Hamburgis kontserte sissepääsumaksu ja trükitud kavadega. Tekksiid mitmed uued kontserdisarjad. Muusikaelus tõusis väga olulisele kohale ka muusikaajakirjandus ja -kriitika. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Just siis hakatai kutsuma varasemat muusikastiili baroklikuks ja see oli algselt pilkesõna. Uue muusikastiili õpetuslikuks aluseks saigi uudne harmooniakästilus, mille rajas üks prantslane Rameau. Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti(Bachi ja Händeliga ühe vanune, ja Händeli mõjutaja Alessandro Scarlatti poeg) tegutses suurema osa elust õukonnaklavessinistina Madridis, kirjutas 555 klvassiinisonaati, need valmistasid ette
1824-32, III - Shoti sümf., IV -Itaalia sümf. V - Reformatsiooni sümf. (finaalis koraal "Üks kindel linn") R. Schumann 4 sümf. 1841-50, I Kevadesümf., III Rheini sümf. Anton Bruckner kirjutas 9 sümfooniat, viimase finaal on lõpetamata. Ta tegi oma teostest palju redaktsioone. Tema sümfooniate helikeel on wagnerlik, ta kasutas baroklikke ja orelipäraseid võtteid, loodusmotiive (linnulaulu), algintervalle (oktaav, kvint, kvart). Brucknerit on nimetatud baroklikuks inimeseks romantlisel ajastul. Johannes Brahms 1833-1897 Sündis Hamburgis, Saksa reekviem, 4 sümfooniat, 2 avamängu, 2 klaverikontserti, 1 viiulikontsert, hulgaliselt klaveripalu, laule ja kammermuusikat. 16 Seoses Debussy´ga tuli 90-ndail aastail muusikasse impressionism (sümbolism), millest on mõjutatud paljud sajandivahetuse ja 20. saj. alguse heliloojad. Impressionism 19
annaabi.ee 
